ÄP fototoimetus • 18. november 2003 kell 22:00

Kasum tuleb ohvriks tuua

Teiste tööstusharude seas aastaid suhteliselt varjus ja avalikkuse huviorbiidist väljas olnud Eesti metallitööstus etendab meie majanduses rolli, mida oleks patt alahinnata ? metalli- ja masinatööstus koos aparaadiehituse ja elektroonikatööstusega annab keskeltläbi 40 Eesti eksporttoodangust. Nüüd seisavad need tööstusharud probleemi ees, kuidas euroliidu turuvõitluses konkurentsis püsida, ning ootavad, et ka riik nende arengule õla alla paneks.

Äripäev on seisukohal, et riiklikele otsetoetustele metallitöötlejatel loota ei maksa. Kindlam on muutunud turutingimused üle elada kas või laenuraha toel. Kes ellu tahab jääda, peab lähemate aastate jooksul paratamatult arvestama väiksema kasumimarginaaliga, kuna mõttekas on kogu teenitud kasum investeerida ettevõtte tehnoloogilise taseme tõstmisse ja selle kaudu oma konkurentsivõime kindlustamisse turul. Seoses ELiga liitumisega on seda tarvis teha niikuinii, olgu ettevõte suunatud lääne-, ida- või siseturule.

Riik pole messias, kes ettevõtja käekõrval välisturule peaks talutama. Küll aga tuleb riigilt nõuda nn kaudsete toetuste säilitamist ? ekspordi käibemaksuvabastus, riiklik ekspordigarantii, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu jagatavad toetused.

Täna tosinale taasiseseisvuse aastale tagasi vaadates võib öelda, et turumajanduses jäid ellu ning püsivad tänaseni konkurentsis ettevõtted, kes suutsid kiiresti oma toodangu idaturult läände ümber suunata, panustamata sealjuures eriti ootustele riigilt toetusi saada, vaid siirdudes ise Lääne-Euroopasse otsekontakte looma.

Üks valdkond, milles Eestis on praegu ilmselgelt palju puudujääke ja mille üle mitmed tööstusettevõtete juhid ka kurdavad, on kutseõpe. Pole selge, kes noorte spetsialistide koolitamise eest tegelikult hea peab seisma. Samas on näiteks Soome koondunud suur osa Euroopa masinaehitusest ? metsa- ja põllumasinate, tootmisseadmete, paberimasinate, kraanade, sõidukite jne tootmine. Oktoobris oma sajandat aastapäeva tähistanud Soome masinaehituse edu põhineb suuresti asjaolul, et mehaanikainseneri amet on ühiskonnas au sees, hästi tasustatud ja prestiižikas.

Kaudne tugi kodumaisele tööstusele ja ettevõtluse arengule tervikuna on ka meie ettevõtjate huvide esindamine rahvusvahelisel tasandil. On üsna kindel, et Euroopa Liidu suured tööstusriigid pole kuigivõrd huvitatud pisikeste, aga samas väga tragide metallitöötlejate tegutsemisest kusagil euroliidu perifeerias.

Lähitulevik peab tooma selguse, mis saab toormetalli sisseveost pärast vabakaubanduslepete tühistamist SRÜ riikidega. Eesti nõuab liitumislepingus metallitööstuse vajadustega arvestamist Euroopa Liidu poolt ja välisministeerium on deklareerinud, et teeb kõik endast oleneva tagamaks rasketööstuse traditsioonilised hanked häireteta ka edaspidi. Riik peaks siin ettevõtjatele antud sõna pidama, sest sisuliselt on tegemist ju võitlusega Eesti riigi väliskaubanduse jätkusuutlikkuse eest.

Autor: ÄP

Hetkel kuum