Sportimine taastab juhi väsinud vaimu

Pereteraapia ja kognitiiv-käitumisteraapia spetsialisti Veronika Elmeti sõnul on juhid nagu teisedki inimesed kimpus mitmesuguste hädadega.

?Tervisega seotud probleemid avalduvad vastavalt looduse poolt kaasaantud ?nõrgematele? ehk tundlikumatele kohtadele ? peavalust ja maohaavandist kuni ärevushäirete ja depressioonini. Kõige enam annavad tunda sellised üksikud sümptomid, nagu unehäired, kergesti ärritumine ning pinge- või ükskõiksustunne,? räägib ta.

5?6 aastat tagasi pöördusid psühhoterapeudi juurde suures enamuses naised. Kuid nüüd suudavad ka mehed aina enam tunnistada endale ja teistele, et nad pole imeinimesed. Suure kohustuste ning saavutuste koorma all väsivad nemadki.

Nüüd on mehi ja naisi psühhoterapeute külastamas pea võrdselt. Veronika Elmet tõdeb, et ka probleemid on sarnased ? ületöötamine, üle võimete elamine, lähi- ja tööalaste suhete probleemid, rahulolematus iseenda ning teistega.

Koolituskonsultandi Helle Kahro sõnul tunnevad naised sageli enam huvi tervise ja sellealase koolituse vastu. Mehed hakkavad oma tervise peale mõtlema alles siis, kui tekivad esimesed probleemid. Kahjuks leidub meestel sotsiaalsel survel põhinevaid hirme, ütleb ta. Tegelikult tahame olla ju kõik terved, reipad ja rõõmsad. See vajab teadmist, teadvustamist ja tegutsemist.

Leidub juhte, kes muretsevad liiga nõrgana näimise pärast ning eitavad tervisehäireid. Kuid sageli tekitatakse käepäraste abimeestega, nagu alkoholi kuritarvitamine, põgenemine kas töösse või kõrvalsuhetesse, endale tegelikult pinget ja tervisehädasid veelgi juurde.

Veronika Elmet kinnitab, et keskastme juhid, kes kõige enam emotsionaalse surve all töötavad, sest neile tulevad nõudmised nii ülemuste kui ka alluvate poolt, on kõige tublim ning ka iseendaga tehtavat tööd mitte kartev kontingent.

Elmet märgib, et üldiselt väärtustatakse kehalise koormuse vajadust, kuigi tuleb ette ka ülepingutamist. Puudu on kindlasti teadmistest keha ja psüühika tihedast seosest. Samuti arusaamast, et inimjõud on piiratud ressurss ning häid töötajaid tühjaks pigistades (eriti emotsionaalselt) ning välja vahetades saab endale lõpuks ebaprofessionaalse ja ebalojaalse tööjõu.

Selle ennetamiseks tuleks arvestada emotsionaalseid vajadusi ning puhkerežiimi. Ette tulevasse meeleoluhäesse tasub suhtuda kui ülunäusesse, mitte kui katastroofi.

?Soovitan juhtidel oma tervise korras hoidmiseks hoolitseda nii oma keha kui ka emotsioonide eest. Kindlasti ei tohi kasutada pinge maanduseks alkohoolseid jooke, rääkimata mõnuainetest. Nende kaugemad tagajärjed on tervist väga laastavad, eriti psüühiliselt, kuigi võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast,? teab Elmet.

Ta tuletab ka meelde, et kindlasti tuleb hoolt kanda ka lähisuhete eest, nii partnerluses kui ka suhetes oma laste ja vanematega. Muidu võib ilmneda tõsiasi, et suure töö ja mammona kokkutassimise järel polegi enam, kellega seda rõõmsalt jagada.

Kui tervise vastu on huvi, siis infot saab lisaks arstikabinetile ka terviseseminaridelt. Selliseid, mis just juhtidele mõeldud, on erinevad tegijad korraldanud aastaid.

Audentes Ariko pakub ühe võimalusena Spordimeditsiini Sihtasutuse spetsialistidega koos loodud ja juhtidele suunatud 2,5päevast programmi. ?Selle läbimisel oskate paremini hinnata oma tervislikku seisundit, valida sobivaid sportimis- ja lõõgastumisviise ning maandada stressi,? selgitab Helle Kahro. Lisaks terviseuuringutele ja loengutele on programmis Viimsi SPA sportimis- ja taastumisvõimaluste aktiivne kasutamine.

Äripäeva seminaride osakond korraldas sügisel seminare tööstressist. Peaesinejaks oli psühhiaater Jüri O.-M. Ennet ning läbivateks teemadeks stressi ennetus ning selle äratundmine. ?Ennet oskab vestelda läbi huumoriprisma. Ta teab, kuidas inimestega ümber käia ning asjade üle mõtlema panna,? märgib Äripäeva seminaride osakonna müügiesindaja Hiie Kõster.

Kõster usub Enneti toodud näidet, et 80% juhtidest töötavad naeratus näol, jättes üldmulje, et ollakse endaga rahul. Kuid tegelikult ollakse kurnatud ja stressis. Tekib küsimus, kuidas seda neile öelda või mil viisil nad ise sellest aru peaksid saama. Kõige olulisem on, et inimene ise teadvustaks olukorda, kuna sellest saab kõik alguse.

- Tõnu Altnurme, ASi Remet juht, 33aastane

Sportimiseks aja leidmine pole raske, kuna see mulle meeldib ning aeg tuleb lihtsalt võtta. Mängin kord nädalas korvpalli ning kahel korral käin ujumas. Suviseks sportlikuks tegevuseks on lisaks purjelauasõit. Ülejäänud vaba aja veedan perega, millest saadav vaimne rahuldus annab palju. Kuna peres on väikesed lapsed ja ka koer, siis käime koos looduses jalutamas. Oleme palju külastanud Eesti matkaradasid ning looduskauneid paiku.

Arsti juures olen käinud vaid haiguse korral. Tunnistan, et viimane tervisekontroll oli viie aasta eest, kuid arvan, et tervis on korras. Kontrollvisiidi tegemise puhul on küsimus pigem kättevõtmises, sest leidub ju muid huvitavamaid tegevusi kui arsti külastamine.

Tunnen, et saan piisavalt oma tervisele tähelepanu pöörata. Magamiseks jätkub tavaliselt parajalt aega, kuigi vahetevahel on hommikune ärkamine raske. Naljaga pooleks võiks öelda, et saaks ju ka viis korda nädalas trenni teha. Kuid üldiselt arvan, et ma ei pea väga palju rohkem oma tervise jaoks tegema, kuna mul pole kahjulikke harjumusi.

- Jaak Vende, E.L.L Kinnisvara juht, 37aastane

Kuna meie firma töötajatele tehakse regulaarset tervisekontrolli, siis on nii minu kui ka teiste töötajate tervis igati kontrolli all. Tegelen piisavalt sportimisega ning igal nädalal teen mingit laadi trenni. Jalgrattasporti harrastan aasta läbi ? jahedamal perioodil trenažöl, soojemal ajal maastikul, ka koos lapsega. Lisaks kä ujumas ning mõord teen jõenni. Talvistest sportimisvõlustest kuulub lemmikute hulka aga suusatamine.

Suvel liigume koos perega palju vabas õhus, külastades erinevaid Eestimaa paiku. Kuid talvised vaba aja veetmise võimalused on pigem tubast laadi. Igal talvel käime Eestist väljas mäesuusatamise mõnusid nautimas. Sportlikuks hobiks pean samuti sukeldumist, mida harrastan kord aastas soojemal maal reisil olles. Veealune unikaalne maailm pakub hingele meeldivat kosutust.

Tunnistan, et puhanud olen aasta jooksul alla kuu aja. Tõsi on, et aega napib ning ilmselt võiks veelgi enam tervisele tähelepanu pöörata. Kuid ma ei tunne suuremat vajadust mitte niivõrd kinnises ruumis sportimise vastu, vaid sooviksin rohkem looduses liikuda. Jalgsimatkad rabadesse ning jalgrattaretked kaunitesse paikadesse ? vahetu kontakt loodusega on omaette väärtus.

Autor: Sigrid Suu