ÄP fototoimetus • 23. november 2003 kell 22:00

Töötajate vetoõigus võrdub proletariaadi diktatuuriga

Möödunud nädala tööfoorumil tõstatas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits küsimuse töötajate esindajate kaasamisest ettevõtete nõukogudesse ? ametiühingute soov on, et sõltuvalt ettevõtte suurusest on kuni pooled nõukogu liikmed töötajate esindajad. Lähiaastail loodavad ametiühingud kehtima saada ka vetoõiguse.

Ametiühingud nõuavad otsustusõigust selle üle, mis neile ei kuulu, võimu ilma vastutuseta. Sisuliselt on see võrreldav sooviga kehtestada Eestis proletariaadi diktatuur. Ajalugu tunneb teisigi sarnaseid katseid ja me teame ka, millega need on lõppenud ? läbikukkumisega ja ühel konkreetsel juhul ka riigi lagunemisega.

Seepärast saab ametiühingute nõudmisi tõlgendada kahel moel: nad kas ei saa aru oma ideede realiseerumise tagajärgedest või ajavad nad töötajatele teadlikult kärbseid pähe ? teades oma ideede pöörasust, propageeritakse neid ikkagi, sest töötajate ja ettevõtjate huvide pidev vastandamine hoiab elus ametiühingut ennast.

Seni nõudsid ametiühingud töötajatele õigust saada tööandjalt teavet ja osaleda konsultatsioonidel töötajaid otseselt puudutavates küsimustes. Ametiühingute seadus, samuti töölepinguseadus sellise õiguse töötajate esindusorganisatsioonile ka annab.

Nüüd leiab Pärnits, et õigus saada tööandjalt infot majandusaasta põhinäitajaist, olulistest investeeringutest, kulutusist tööjõule, muudatustest töökorralduses ja tootmise tehnoloogias, ettevõtte üleminekust teisele tööandjale, on liiga lahja töötajate osaluse viis. Et töötajate esindajad peavad kuuluma nõukogudesse ja edaspidi saama ka vetoõiguse.

Töötajate kuulumine nõukogudesse on ametiühingute meelest kasulik ka ettevõtjale ? see toob talle uusi huvitavaid ideid ja töötajad on paremini motiveeritud. Vetoõigust on Pärnitsa sõnul vaja näiteks selleks, et ettevõtja ei saaks koondada töötajaid.

Nõukogu on ettevõtte omanike esindajate organ. Ettevõtete nõukogu liikmed vastutavad aktsiakapitali ulatuses. Ametiühingud ei räägi midagi sellest, et nad on valmis vastutama oma otsuste tagajärgede eest isikliku varaga.

Kui töötajal on ettevõtte aktsiaid, saab ta ettevõttele olulistes küsimustes sõna sekka öelda aktsionäride üldkoosolekul. Kui ametiühingud tahavad ettevõtete käekäiku määrata, tuleb osta endale piisavalt suur osalus ettevõtetest ja valida esindajad nende nõukogudesse.

Sel juhul aga muutuksid ametiühingud omanikeks ja varem või hiljem mõistaksid, et ainult töötajate huvidest lähtuvalt ei saa ettevõtet juhtida - see pidurdaks ettevõtte arengut.

Vetoõigus aga tapaks ettevõtluse , sest kui ettevõtja ei saa arendada oma äri nii, nagu tema vajalikuks peab, ei ole ju tal mõtet teha ka kulutusi, mida ettevõtjana tegutsemine temalt eeldab. Näiteks hinnatakse ühe töökoha loomise maksumust 600 000 kroonile. Mis maksab siis, ütleme, 100 töötajaga ettevõtte püstipanek?

Vaevalt see nüüd ametiühingute eesmärk on, sest pole ettevõtlust ? pole ametiühinguid. Või igatsevad ametiühingud tagasi riigiettevõtteid, Gorbatshovi perestroikat, töötajad valivad tehase direktori... See etapp on meil läbitud. Teame, et uut katset see ei vääri.

Autor: ÄP

Hetkel kuum