Tööinimene vajab jõulisemat kaitset

Selleks, et demokraatia oleks tõepoolest kasulik kõigile ühiskonnaliikmeile, on vaja ära kuulata erinevaid seisukohti ja kõigi elanikkonnakihtide häält. Palju on aga Eestis tavakodanikule neid võimalusi jäänud? Palju võtavad seda häält kuulda poliitikud, palju tööandjad? Need on probleemid, mida ei saa enam endise orjameelsusega pealt vaadata. Massides käärib rahulolematus.

Nii on kõigi parempoolsete ideoloogide kiuste ametiühinguliikumisel jätkuvalt ülitähtis roll ? väärtustada tööinimest ja tasakaalustada selle kaudu ühiskonna arengut. Eesti ametiühingute vaikse kosumise aeg on möödas ning järgmised aastad näitavad siin ametiühinguid hoopis aktiivsemast küljest. Tööinimene vajab jõulisemat kaitset ja seda saab teha kokku hoides ametiühinguliikumise egiidi all. Viimased kümmekond aastat on Eesti ametiühinguid iseloomustanud suhteliselt vaikne ja rahumeelne ülesehitustöö. Tänaseks on ametiühingud varakapitalismi tagasilöökidest toibunud ja hakanud teadvustama oma tõelist rolli: esindada töötajaid turumajanduse karmides tingimustes, vastavalt oludele ka karme meetodeid kasutades.

Ametiühingud on täielikult harjunud euroopaliku mõtteviisiga väärikast sotsiaalpartnerlusest. Oleme omandanud head läbirääkimisoskused, kuid lokkav ülekohus nõuab täna lisaks ka oskust oma nõudmisi jõulisemalt kaitsta. Kui ametiühinguid ei taheta kuulda võtta ? ja sellega on probleeme nii tööandjate kui ka poliitikute hulgas ?, ei tohi häbeneda kogu seaduslikku arsenali appi võtta. Mõisted aktsioon, pikett, streik peavad muutuma loomulikuks nähtuseks ka meie demokraatlikus ühiskonnas.