Tootjad laienevad Peterburi

Neli aastat Peterburis aknaid-uksi tootnud AS Glaskek investeerib järgmisel aastal ligi 2 miljonit krooni, et renditud lisapinnal suurendada tütarettevõtte Glaskek-St.Petersburg tootmismahtu kaks korda.

Pakenditootja AS Cista kolib järgmise aasta alguses oma tootmise Peterburist 30 kilomeetri kaugusel asuvas Gat?ina linnas seniselt rendipinnalt vastostetud oma tootmispinnale.

Selle aasta alguses Peterburis klaasi ümbertöötlemisega tegelema hakanud Andrese Klaasi & Dekoori ASi tütarettevõttesse A-Steklo toob emafirma pidevalt lisaseadmeid juurde.

Glaskeki peadirektori Indrek Pajuri kinnitusel ei suurenda nad tootmisvõimsust Peterburis mitte seetõttu, et said suvel tellimuse valmistada 27 miljoni krooni eest suurele kaubandus- ja meelelahutuskeskusele Pik klaasfassaade. ?Näeme Peterburi turu kasvu ja peame sellega sünkroonselt kaasas käima,? põhjendas ta vajadust teha investeeringuid Peterburis.

Cista tegevdirektori Vahur Kääriku kinnitusel on nad kaks aastat tagasi Venemaale tootmise püstipanekuks tehtud investeeringud juba tagasi teeninud. ?Rajasime Gat?inasse tootmise, et olla Venemaa turule lähemal,? rääkis Käärik. ?Nüüd on meil ka teatud edumaa, sest nii või teisiti läheb turuolukorra muutudes kunagi lahti Euroopa firmade tormijooks Venemaale.?

Andrese Klaasi & Dekoori turundusjuhi Marek Reinolti sõnul käivitasid nad selle aasta jaanuaris Peterburis peeglite, saunauste ja muude klaastoodete tootmise eelkõige seetõttu, et Eestist kauba üle piiri Venemaale toomine on äärmiselt keeruline. ?Kuna oleme Eestis ka peaaegu kogu seadmepargi tuttuue vastu vahetanud, siis on Peterburi parim koht, kuhu pruugitud seadmed üles panna,? rääkis Reinolt.

Tekke-patju tootva ASi Wendre tegevjuhi Urvo Martensi sõnul on tootmisüksuse loomine Peterburi tõsiselt päevakorral. Martensi kinnitusel on Wendrel ootevalmis seadmepark, mida Peterburi üle viia. Siiski ei osanud Martens Venemaa tootmise avamise konkreetset aega öelda.

Viimastel aastatel on eksport Venemaale taas kasvanud. Eelmisel aastal eksportis Eesti Venemaale kaupu 1,9 miljardi krooni eest.