• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjad laienevad Peterburi

    Neli aastat Peterburis aknaid-uksi tootnud AS Glaskek investeerib järgmisel aastal ligi 2 miljonit krooni, et renditud lisapinnal suurendada tütarettevõtte Glaskek-St.Petersburg tootmismahtu kaks korda.
    Pakenditootja AS Cista kolib järgmise aasta alguses oma tootmise Peterburist 30 kilomeetri kaugusel asuvas Gat?ina linnas seniselt rendipinnalt vastostetud oma tootmispinnale.
    Selle aasta alguses Peterburis klaasi ümbertöötlemisega tegelema hakanud Andrese Klaasi & Dekoori ASi tütarettevõttesse A-Steklo toob emafirma pidevalt lisaseadmeid juurde.
    Glaskeki peadirektori Indrek Pajuri kinnitusel ei suurenda nad tootmisvõimsust Peterburis mitte seetõttu, et said suvel tellimuse valmistada 27 miljoni krooni eest suurele kaubandus- ja meelelahutuskeskusele Pik klaasfassaade. ?Näeme Peterburi turu kasvu ja peame sellega sünkroonselt kaasas käima,? põhjendas ta vajadust teha investeeringuid Peterburis.
    Cista tegevdirektori Vahur Kääriku kinnitusel on nad kaks aastat tagasi Venemaale tootmise püstipanekuks tehtud investeeringud juba tagasi teeninud. ?Rajasime Gat?inasse tootmise, et olla Venemaa turule lähemal,? rääkis Käärik. ?Nüüd on meil ka teatud edumaa, sest nii või teisiti läheb turuolukorra muutudes kunagi lahti Euroopa firmade tormijooks Venemaale.?
    Andrese Klaasi & Dekoori turundusjuhi Marek Reinolti sõnul käivitasid nad selle aasta jaanuaris Peterburis peeglite, saunauste ja muude klaastoodete tootmise eelkõige seetõttu, et Eestist kauba üle piiri Venemaale toomine on äärmiselt keeruline. ?Kuna oleme Eestis ka peaaegu kogu seadmepargi tuttuue vastu vahetanud, siis on Peterburi parim koht, kuhu pruugitud seadmed üles panna,? rääkis Reinolt.
    Tekke-patju tootva ASi Wendre tegevjuhi Urvo Martensi sõnul on tootmisüksuse loomine Peterburi tõsiselt päevakorral. Martensi kinnitusel on Wendrel ootevalmis seadmepark, mida Peterburi üle viia. Siiski ei osanud Martens Venemaa tootmise avamise konkreetset aega öelda.
    Viimastel aastatel on eksport Venemaale taas kasvanud. Eelmisel aastal eksportis Eesti Venemaale kaupu 1,9 miljardi krooni eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".