Aastalõpurutus saavad peetud ka need koosolekud, kus arutatakse, kes on ühel või teisel alal aasta parim tegija. Valgamaal on kombeks selgitada välja parimad sportlased ja kultuuritegijad. Tänavused otsused ongi tehtud.

Kui spordis tunnustatakse spordikuulsusi Kristina Shmiguni ja Pavel Loskutovi, siis kultuuritegelastest on nimistusse pääsenud neidki, keda teatakse põhiliselt oma maakonnas. Oma töödega on aastakümnete jooksul üle-eestilisse teabesse jõudnud küll kodu-uurija Heino Mägi ja tantsujuht Maie Riitsalu, suuri orienteerumisvõistlusi on aidanud korraldada Toivo Kotov ja Voldemar Tasa, ülejäänud kuus nime on rohkem seotud oma kodukohaga, kuid maakonnasiseselt tuntakse neidki hästi. Tegelikult pole kellelgi seekord tunnustatutest au tulnud ühe aastaga, vaid nad on aastakümneid oma alal tegutsenud ja tänavugi end näidanud.

Preemia, mis aasta parima nimetusega kaasneb, pole maakonnas nimetamisväärne summa, südame teeb soojaks see, et inimest märgati. Praegusele ajale on kahjuks ju iseloomulik, et lihtsatest tegijatest ei tule õieti kuskil juttu. Suured väljaanded tõstavad jätkuvalt esile neid, kes juhivad suuri firmasid, seltskonnaajakirjad kirjutavad Tallinnas tuntud inimestest. Aga iga inimene võib unistada pisikesest tähelepanust. Selles mõttes on maakondlikud tunnustused igati kiiduväärsed.

Oma osa saab anda ettevõtte juht, avaldades tunnustust nimetamisväärse panuse firma töötulemustesse andnud töölistele. Pole põhjust häbeneda, nagu tähendaks tööinimeste märkamine töölisteriigi tagaigatsemist. Tegelik elu seisabki töö tegijate, mitte üksi juhtijate õlul. Vastupidi, loll juht võib kogu ettevõtte tegevuse nurjata ja selle mainet rikkuda.

Üks pisike aastavahetuse pidu võib maandada pingeid juhtide ja tööliste vahel, see annab ühtekuulumistunde ja see on koht, kus saab tunnustuseks kingitusi jagada. Tuleb riigile ettenähtud maksud ära maksta, siis ei keela ka seadused kingituste tegemist. Naeruväärne on see, kuidas asutustes on hakatud jõulupreemiaid varjama. Mis patuasi see siis on, kui töötajatele jõulude puhul preemiat makstakse? See ju lihtsalt üks pühademeeleolu loomise võimalus, kus summa ei olegi oluline.

Autor: Urve Sinisalu