18. detsember 2003 kell 22:00

Õilis jook ?ampanja elab traditsioonidest

Kõik ?ampanjaga seotud rituaalid ? korgid, mis surve all pudelilt lendavad, kihisev ja joovastav jook ning elegantsete kõrgejalgsete klaaside kilin ? annavad peomeeleolule hoogu juurde. Napoleon I ajast alguse saanud elitaarse ?ampanjakultuuri hälliks on Champagne?i maakond Prantsusmaal. Hiljem levis ?ampanjajoomise komme ka teistesse Euroopa ja sealt edasi juba muu maailma pidulembeste sinivereliste ringkondadesse, näiteks Vene õukonda, mis prantslaste elustiili matkis.

??ampanja näol on alati olnud tegemist rikkama rahva joogiga. Tänapäeval muudavad ?ampanja hinnaliseks pikad traditsioonid, mida endiselt hoolega järgitakse, ja tõsiasi, et jooki võib Champagne?i maakonna viinamarjaistanduste väiksuse tõttu toota vaid piiratud hulgal.

Erilise ja selgesti eristatava maitse (?ampanjal on tugevalt happeline selgroog) annab joogile sealse maapinna kriidine pinnas ja külm kliima, temperatuur on just viimase piiri peal, kus on võimalik viinamarju kasvatada,? räägib kirjanik ja veinisõber Kalev Kesküla. Tema sõnul eristatakse tavalisi ja aastakäigu?ampanjasid, mis erinevad maitse poolest viimase kasuks nagu öö ja päev.

Veinisõbra eriliseks lemmikuks on Ruinart, Piper-Heidsieck ja Dom Perignion. ?Aastakäigu?ampanjas on mineraale rohkem ja hape sügavam, sest jook on kauem laagerdunud,? lisab Kesküla.

Restoranide Gloria ja Egoist omanik ning Eesti Rotissööride Ühingu hinge Dmitri Demjanovi sõnul on restoranialal kombeks koostöö arendamine ühe konkreetse ?ampanjatootjaga, kelle toodang sobib paremini restorani ideoloogia ja menüüga. Kuid mida rohkem on ?ampanjasid restorani veinikaardil, seda prestiižikam see on.

?Veinikaardi pärliteks peetakse järgmisi ?ampanjasid: Krug, Bellecard-Salmon, Bollinger ning veel mõned. Millised ?ampanjad veinikaardile pääsevad, otsustab restoranipidaja ise. Minu enda lemmik?ampanja on Gosset Brut Excellence, mis on värske ja rikka aroomiga tõeliselt elegantne jook. Gosset? omaduste kogum sobib mulle hästi ja see on parimaks aperitiiviks ning n-ö vestluspartner-joogiks, millega ma ennast aeg-ajalt premeerin,? lisab Demjanov.

?ampanja degusteerimine-hindamine ja säilitamine ei erine oluliselt veinide omast, on see ju ka vein, hoolimata sellest, et omab veinide seas eristaatust.

Demjanovi sõnul on üheks oluliseks kvaliteedinäitajaks ?ampanja mullitamise aeg ? mida pikem see on, seda kvaliteetsem jook on.

Head aastakäigu?ampanjat toodetakse ainult headel (päikeselistel) aastatel, seepärast pole ka ime, et haruldase joogi hinnad lakke kerkivad. Aastakäigu?ampanja valmistamisesse suhtuvad asjaga seotud inimesed ülitõsiselt ? iga nüanss on oluline, sest just neist moodustub ?ampanja iseloomulik maitsebukett.

Näiteks Champagne?i maakonna elanike visadusest võitlusel oma ?ampanjatraditsioonide säilimise pärast võib tuua juhtumi, mil Prantsuse moelooja Yves Saint Laurent pani ühele oma parfüümidest maakonna nime. Elanikud kaebasid moelegendi oma piirkonna veinimaine rikkumise pärast kohtusse ja võitsid. Parfüüm kannab nüüdseks teist nime ja ?ampanjatootmine Champagne?i maakonnas võib segamatult jätkuda.

Demjanovi sõnul on ?ampanja vaieldamatu pidulikkuse sümbol ja väikesed liialdused joogi serveerimisel on igati lubatud, kuid õige klaas on kohustuslik, kuna see vahendab joogi tootja poolt kombineeritud maitset. ??ampanjaklaaside kuju ja suurus võib olenevalt tootja nägemusest muutuda, kuid jalg jääb ikka pikaks, sest sellel on praktiline tähtsus. Nimelt serveeritakse ?ampanjat jahutatult, +7 kraadi juures, ja nauditakse ? pikk jalg ei lase kehasoojusel joogi temperatuuri mõjutada. ?ampanjaklaasi kuju peab tooma esile joogi aroomi, värvuse ja ka mullide sädeluse ? siit ka klaasi traditsiooniline kuju,? selgitab Demjanov.

??ampanjat toodetakse ainult klassikalisel meetodil, mis seisneb selles, et joogi teine käärimine toimub pudelis. Lihtsama meetodi korral käärib jook suurtes mahutites, misjärel see sealt surve all pudelisse pannakse. Kolmas variant on kõige primitiivsem. See seisneb selles, et mõnele odavale veinile lastakse gaas sisse ja villitakse kohe pudelisse, enne kui gaas ära jõuab lahtuda,? selgitab Kesküla erinevaid meetodeid. Eestis aastaid oma kättesaadavuse tõttu ülipopulaarset vahuveini Sovetskoje ?ampanskoje valmistatakse mahutis.

?Minu arvates pole olemas halbu vahuveine ega ?ampanjasid juhul, kui nad pole kuidagi viga saanud. Igal joogil on oma koht ja aeg. Praegu võib meil müüdavate vahuveinide ja ?ampanjade valikuga igati rahul olla ? see katab ka kõige nõudlikuma seltskonna soovid,? arvab Demjanov.

Ka Kesküla sõnul leidub terve hulk Champagne?i väiketootjate vähetuntud kaubamärkidega, ent maitsvaid ja hinnalt taskukohaseid ?ampanjasid, mida mõni kohalik talumees toodab. ?Tuntud kaubamärgiga ?ampanja hinnast moodustab suure osa glamuur ja seda toetavad marketingikampaaniad.

Kohalike Champagne?i väiketootjate kraam pole sageli maitseomadustelt sugugi kehvem, aga Prantsusmaalt ekspordivad oma kaupa ikkagi peamiselt suurtootjad, kellele suurtes kogustes kvaliteetse märjukese tootmine üle jõu ei käi,? räägib veinisõber.

Tänaseks on vahuveinitootmine levinud nii Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Uues Maailmas kui ka kunagise NSV Liidu lõunapoolsemates vabariikides. Ent tõelist ?ampanjat valmistatakse endiselt vaid Champagne?is.

Autor: Edith Kiilmaa

Hetkel kuum