• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,48%63 791,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,2
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,48%63 791,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,2
Kõik ?ampanjaga seotud rituaalid ? korgid, mis surve all pudelilt lendavad, kihisev ja joovastav jook ning elegantsete kõrgejalgsete klaaside kilin ? annavad peomeeleolule hoogu juurde. Napoleon I ajast alguse saanud elitaarse ?ampanjakultuuri hälliks on Champagne?i maakond Prantsusmaal. Hiljem levis ?ampanjajoomise komme ka teistesse Euroopa ja sealt edasi juba muu maailma pidulembeste sinivereliste ringkondadesse, näiteks Vene õukonda, mis prantslaste elustiili matkis.
??ampanja näol on alati olnud tegemist rikkama rahva joogiga. Tänapäeval muudavad ?ampanja hinnaliseks pikad traditsioonid, mida endiselt hoolega järgitakse, ja tõsiasi, et jooki võib Champagne?i maakonna viinamarjaistanduste väiksuse tõttu toota vaid piiratud hulgal.
Erilise ja selgesti eristatava maitse (?ampanjal on tugevalt happeline selgroog) annab joogile sealse maapinna kriidine pinnas ja külm kliima, temperatuur on just viimase piiri peal, kus on võimalik viinamarju kasvatada,? räägib kirjanik ja veinisõber Kalev Kesküla. Tema sõnul eristatakse tavalisi ja aastakäigu?ampanjasid, mis erinevad maitse poolest viimase kasuks nagu öö ja päev.
??ampanjat toodetakse ainult klassikalisel meetodil, mis seisneb selles, et joogi teine käärimine toimub pudelis. Lihtsama meetodi korral käärib jook suurtes mahutites, misjärel see sealt surve all pudelisse pannakse. Kolmas variant on kõige primitiivsem. See seisneb selles, et mõnele odavale veinile lastakse gaas sisse ja villitakse kohe pudelisse, enne kui gaas ära jõuab lahtuda,? selgitab Kesküla erinevaid meetodeid. Eestis aastaid oma kättesaadavuse tõttu ülipopulaarset vahuveini Sovetskoje ?ampanskoje valmistatakse mahutis.
?Minu arvates pole olemas halbu vahuveine ega ?ampanjasid juhul, kui nad pole kuidagi viga saanud. Igal joogil on oma koht ja aeg. Praegu võib meil müüdavate vahuveinide ja ?ampanjade valikuga igati rahul olla ? see katab ka kõige nõudlikuma seltskonna soovid,? arvab Demjanov.
Ka Kesküla sõnul leidub terve hulk Champagne?i väiketootjate vähetuntud kaubamärkidega, ent maitsvaid ja hinnalt taskukohaseid ?ampanjasid, mida mõni kohalik talumees toodab. ?Tuntud kaubamärgiga ?ampanja hinnast moodustab suure osa glamuur ja seda toetavad marketingikampaaniad.
Kohalike Champagne?i väiketootjate kraam pole sageli maitseomadustelt sugugi kehvem, aga Prantsusmaalt ekspordivad oma kaupa ikkagi peamiselt suurtootjad, kellele suurtes kogustes kvaliteetse märjukese tootmine üle jõu ei käi,? räägib veinisõber.
Tänaseks on vahuveinitootmine levinud nii Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Uues Maailmas kui ka kunagise NSV Liidu lõunapoolsemates vabariikides. Ent tõelist ?ampanjat valmistatakse endiselt vaid Champagne?is.
Autor: Edith Kiilmaa

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele