Kaasaegne firma hindab üha enam isikupärast tegutsemiskeskkonda

Avalik ruum, olgu tegu siis kaupluse filiaali, koolimaja või tavalise kontoriga, ei püüdle viimastel aastatel enam selle poole, et olla ilmetu ja steriilne. Mõiste ?euroremont? kõlab pigem halvustavalt. Viimaste aastatega on tellijate maitse-eelistused muutunud ja silmaring märgatavalt laienenud, tunnistavad sisearhitektid.

Lisaks kaunitele kodudele tekib üha juurde ka ühiskondlikke ruume, mis kujundatud julgelt ja meeldejäävalt. Sisustamise tase paraneb iga aastaga ? üha rohkem kasutatakse ja hinnatakse kvaliteetseid materjale ja sisustuselemente. Sisekujundajad tunnistavad, et tellijate teadlikkusel on lõpptulemuse õnnestumises märkimisväärne roll ? mõlemat osapoolt rahuldava tulemuseni jõutakse ikkagi ainult koostöö ja vastastikuse usalduse kaudu.

?Viimasel ajal Eestis valminud äriruumid on tuntavalt eriilmelised,? ütleb Studio Gadise sisearhitekt Taevo Gans. ?Kui laiemalt vaadata, jagunevad äriruumid kas modernistlikumateks või konservatiivsemateks või teine variant ? sisearhitektil lastakse katsetada julgelt uute võtetega.?

Et klientidel jääb oma põhitöö kõrvalt üha vähem aega kujundusprobleemidega tegelemiseks, siis tehakse sisearhitekti palgates ära tubli eeltöö. ?Tutvudes sisearhitektide varasemate töödega ja leides selle õige, kelle stiil ja käekiri näib paremini sobivat, usaldatakse hiljem tööprotsessi käigus spetsialisti märksa rohkem.

?Sisearhitekt ei saa teha ka parema tahtmise juures head sisekujundust, kui ta ei istu tellijaga ühes paadis,? on Truus veendunud. Vastastikune usaldus on tähtis. Usaldust või usalduse puudumist on ka lõpptulemusest näha ? õnnestunud sisekujundusi on viimasel ajal üha rohkem.

?Sisearhitektide töö on viimasel ajal üha tihedamalt seotud lisaks ka arhitektiga ja see on suur samm edasi,? arvab Truus. Alad segunevad, piirid hajuvad ja lõpptulemuses võidab tellija.

Projekti õnnestumises mängivad peaaegu võrdset rolli kolm poolt ? tellija, teostaja ja väljamõtleja.