OMX Baltic−0,3%300,38
OMX Riga−0,1%892,62
OMX Tallinn−0,36%2 073,69
OMX Vilnius0,48%1 205,41
S&P 5000,47%6 227,42
DOW 30−0,02%44 484,42
Nasdaq 0,94%20 393,13
FTSE 1000,32%8 802,98
Nikkei 2250,06%39 785,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,94

OMX Baltic−0,3%300,38
OMX Riga−0,1%892,62
OMX Tallinn−0,36%2 073,69
OMX Vilnius0,48%1 205,41
S&P 5000,47%6 227,42
DOW 30−0,02%44 484,42
Nasdaq 0,94%20 393,13
FTSE 1000,32%8 802,98
Nikkei 2250,06%39 785,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,94

23.01.04, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RMK teenis riigile 172 miljonit krooni metsatulu

Seda on 15 miljonit krooni enam kui kinnitatud eelarves, teatas keskus. Auditeerimata andmetel olid RMK tulud möödunud aastal 961 miljonit krooni, mis on 9% enam kui eelarves kavandatud. Kasum on 98 miljonit krooni.

RMK suurendas tulusid peamiselt metsamaterjali ja kasvava metsa müügi kasvust, mille põhjustas metsamaterjali hindade jätkuv tõus. Riigimetsast turule suunatava arvestuslangi eelarveline kogumaht vähenes 2002. aastaga võrreldes 10% võrra.

2003. aastal müüs RMK metsamaterjalina 1,9 miljonit tihumeetrit puitu keskmise hinnaga 400 krooni tm ja kasvava metsana 0,6 miljonit tihumeetrit keskmise hinnaga 226 krooni tm. Võrdluseks, 2002. aastal turustati metsamaterjalina 1,87 miljonit tihumeetrit puitu keskmise hinnaga 396 krooni tm ja kasvava metsana 0,73 miljonit tihumeetrit puitu keskmise hinnaga 185 krooni tm.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Metsauuenduseks kasutas RMK möödunud aastal 12,1 miljonit taime ja 796 kg seemneid, millest 11,1 miljonit taime kasvatati RMK Ühendpuukoolis ja metskondade taimlates. RMKst väljapoole müüdi 0,7 miljonit taime ja 384 kg seemneid.

Loodusteadlikkuse parandamiseks kasutas RMK kokku 19,8 miljonit krooni, maastike ja looduskaitseobjektide hooldamiseks 6,8 miljonit krooni, sh elanikkonna loodusteadlikkuse edendamiseks 3 miljonit krooni.

Suurimad tööd olid 2003. aastal Varbola maalinna korrastamine ning sinna telkimisala rajamine, Elva-Vitipalu ja Tellingumäe vaatetornide ja Nõva puhkeala teabepunkti valmimine.

Jahindusest teenis RMK möödunud aastal 9,5 miljonit krooni, mis on 2,8 miljonit krooni rohkem kui 2002. aastal.

Jahikorralduskavadest tulenevate nõuete täitmiseks RMK hallatavatel jahimaadel kasutati 2,3 miljoni krooni ning jahipidamisvõimaluste pakkumiseks kulutati 2003. aastal 4,7 miljonit krooni.

Autor: ÄP Online

Seotud lood

ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu.

01.07.25, 11:12

Tahad säästa energiat? Alusta sagedusest

Enimloetud

Uudised

02.07.25, 10:18

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Saated

01.07.25, 16:00

Pereäri juhtivad vennad: pidime isale meelde tuletama, et nüüd on teised rollid

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Viimased uudised

Saated

03.07.25, 13:14

Reformierakondlane Toomas Kruusimägi: mina ei tea, et selline lõpp oleks planeeritud

Saated

03.07.25, 13:00

Erik Puura: fossiilkütuste kiire piiramine viib Hiina ülevõimuni

Saated

03.07.25, 12:55

Tehinguekspert: investeerimata kapitali on palju, aga kindlust vähe

Uudised

03.07.25, 12:25

Sõõrumaa loobus linnapeaks pürgimisest

Michal: Tallinnas jätkab vähemusvalitsus

Uudised

03.07.25, 11:49

Jõelähtme jõkke voolas kanasõnnikuga saastatud vesi

Uudised

03.07.25, 11:18

Kaubandus-Tööstuskoda soovitab Eestil Air Balticu osalust tõsiselt kaaluda

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Börsiuudised

03.07.25, 09:45

Tallinki kaubavedu vähenes möödunud kvartalis pea veerandi võrra

Toomas Kruusimägi eelmisel nädalal kui Reformierakond teatas, et lõpetab koostöö praeguses linnakoalitsioonis.

Reformierakondlane Toomas Kruusimägi: mina ei tea, et selline lõpp oleks planeeritud

Tänu valuutariskide maandamisele on LHV pensionifondid alates aasta algusest näidanud üldiselt paremat tootlust kui teised. Pildil LHV aktiivselt hallatavate fondide portfellihaldur Kaius Kiivramees.

Pensionifondid said ootamatu löögi

Advokadibüroo Ellex Raidla partner Sven Papp prognoosib Eesti majandusele ja tehinguturule ei midagi head, aga ka midagi halba. “Ilmselt jätkavad mõlemad enam-vähem samal tasemel kui 2024. aastal ning majanduse ja tehinguturu elavnemist peame paraku ootama aastateni 2026 või isegi 2027.”

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Reformierakondlane Toomas Kruusimägi: mina ei tea, et selline lõpp oleks planeeritud

Advokaat Andri Rohtla plaanib vahistamist vaidlustada.

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile

Ametnikel on võrreldes sama asutuse töötajaga nii mõnedki eelised, aga ka piirangud. Rahandusministeerium tahab neid ühtlustada.

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa (vasakul) ei loo uut ajutist valitsust, teatas Reformierakond.

Sõõrumaa loobus linnapeaks pürgimisest

Michal: Tallinnas jätkab vähemusvalitsus

Wise esitas 16. juunil taotluse, et kuuluda otseselt USA valuutakontrolöri büroo järelevalve alla.

Wise kavatseb USAs rajada föderaalse usalduspanga

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Tahad säästa energiat? Alusta sagedusest

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Teises kvartalis tootis Tesla oma ülemaailmsetes tehastes kokku 410 244 sõidukit.

Tootmismahu kasv kergitas Tesla aktsiat

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 13 p 19 t
Toimumiskoht:
Tallinn