Praegune reaalainete õpetajate puudus põhikoolis võib tulevikus põhjustada tõsise spetsialistide ja inseneride kriisi nii riigikaitses kui ka kaitsetööstuses, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister.

- “Õpetajate puudus või läbipõlemine hakkab meie kaitsevõimet õõnestama otse eesliinil,” kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister.
- Foto: Erakogu
Haridusvaldkonnast kostab vastakaid signaale. Õpetajate töötasu küll veidi tõuseb, ent samaaegselt räägitakse süsteemis üldiselt kärbetest ja kokkuhoiust.
Selle taustal peab õpetajate palgatõus olema enamat kui sümboolne žest. Tegu pole kitsalt haridusteemaga, vaid küsimusega, mis puudutab meie kõigi vahetut turvalisust.
Targad relvad, spetsialiste puudu
Ukraina sõja õppetundide valguses tõuseb küsimus: millised oskused tulevad Eesti inimesele enim kasuks, et vajadusel meie riiki tõhusalt kaitsta? Nagu ütles kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski: „Tulevik toob meile järjest keerulisemaid relvasüsteeme ja infotehnoloogilisi lahendusi, mis tähendab, et suureneb vajadus erialaspetsialistide ja inseneride järele. Kui vanasti relvastati mehi, siis nüüdisajal mehitatakse järjest rohkem relvastust.”
Eesti varub droone ja muud tänapäevast nutikat relvastust. Kuid kas meil on nende kasutamiseks ka piisavalt spetsialiste ja insenere?
Uuringud viitavad, et tegelikult mitte – OSKA raportite kohaselt on neid puudu isegi rahuaja vajaduste jaoks. Meie tark tööstus ei saa eksportida ja Eestisse raha juurde tuua, sest pole võtta tarka tööjõudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Leedu riigi suurim kaitseinvesteering ‒ nii nimetas Leedu president laskemoonatehast, mille ehitus koos Saksa tööstusgigandi Rheinmetalliga täna pidulikult algas.
Sel nädalal võib selguda, mis ettevõte hakkab Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis tootma suurekaliibrilist lahingumoona. Kevadel on riigil kosjas käinud aga kolm tuntud rahvusvaheliselt kaitsetööstusfirmat.
Eesti kaitsetöösturite hinnangul peaks tehisintellekt lähitulevikus suutma eristada erinevaid sõjalisi objekte.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.