Triin Tallmeister: õpetajate palk on tänapäeval riigikaitse küsimus
Praegune reaalainete õpetajate puudus põhikoolis võib tulevikus põhjustada tõsise spetsialistide ja inseneride kriisi nii riigikaitses kui ka kaitsetööstuses, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
“Õpetajate puudus või läbipõlemine hakkab meie kaitsevõimet õõnestama otse eesliinil,” kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister.
Foto: Erakogu
Haridusvaldkonnast kostab vastakaid signaale. Õpetajate töötasu küll veidi tõuseb, ent samaaegselt räägitakse süsteemis üldiselt kärbetest ja kokkuhoiust.
Selle taustal peab õpetajate palgatõus olema enamat kui sümboolne žest. Tegu pole kitsalt haridusteemaga, vaid küsimusega, mis puudutab meie kõigi vahetut turvalisust.
Targad relvad, spetsialiste puudu
Ukraina sõja õppetundide valguses tõuseb küsimus: millised oskused tulevad Eesti inimesele enim kasuks, et vajadusel meie riiki tõhusalt kaitsta? Nagu ütles kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski: „Tulevik toob meile järjest keerulisemaid relvasüsteeme ja infotehnoloogilisi lahendusi, mis tähendab, et suureneb vajadus erialaspetsialistide ja inseneride järele. Kui vanasti relvastati mehi, siis nüüdisajal mehitatakse järjest rohkem relvastust.”
Eesti varub droone ja muud tänapäevast nutikat relvastust. Kuid kas meil on nende kasutamiseks ka piisavalt spetsialiste ja insenere?
Uuringud viitavad, et tegelikult mitte – OSKA raportite kohaselt on neid puudu isegi rahuaja vajaduste jaoks. Meie tark tööstus ei saa eksportida ja Eestisse raha juurde tuua, sest pole võtta tarka tööjõudu.
Leedu riigi suurim kaitseinvesteering ‒ nii nimetas Leedu president laskemoonatehast, mille ehitus koos Saksa tööstusgigandi Rheinmetalliga täna pidulikult algas.
Sel nädalal võib selguda, mis ettevõte hakkab Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis tootma suurekaliibrilist lahingumoona. Kevadel on riigil kosjas käinud aga kolm tuntud rahvusvaheliselt kaitsetööstusfirmat.
Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg analüüsis värsket Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud seadusetäiendust, mis reguleerib numbrituvastuskaamerate kasutamist. Ehkki seaduslik alus tugevnes, näeb Pild-Freiberg selles mitmeid probleeme, mis ohustavad läbipaistvust ja laiendavad subjektiivse jälgimise riske Eesti ühiskonnas.