• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pakendiseaduse idee toel tõuseb taara hinda ja siirdub taaskasutusse

    Pakendiseaduse eelnõu järgi hakkab klaasist, plastist ja metallist õlle- ning karastusjoogitaarale kehtima pant, mis on 1,5?3 krooni sõltuvalt pudeli suurusest.
    Kuna joogipakend moodustab kaaluliselt 4% kõigist pakenditest, on tagatisraha rakendamine kohanud mitmete kaupmeeste vastuseisu: miks nii tühisele pakendiosale on vaja luua nii keerulist süsteemi?
    Siiski hakkab tulevikus Eestis ringlema märkimisväärne, 380 miljoni krooni suurune pandiraha aastas. Selle raha kogujaks on kaupmees, kes pandisumma müüdava joogi hinnale lisab. Kuna süsteemi käivitamisel ei ole tõenäoline, et tagastatakse 100% joogipakenditest, siis jääb tagastamata pandiraha kaupmehele kogumiskulude katteks.
    Pandiraha kehtestamise peamine põhjus on efektiivsus ? taaratagastus kasvab eeldatavasti 90 protsendini. Taarat saab tagastada ka praegu, kuid olemasolevad taarapunktid ei allu kindlale süsteemile ja nad on ebaefektiivsed. Raha, mis tagastatud taara eest makstakse, on väike ning eri taarapunktides erinev.
    Seetõttu ei viitsi enamik meist tühja koola-, õllepudelit või muud pudelit-purki tagasi viia, sest lihtsam on see prügikasti visata. Vahel ei viitsita taaraga niigi palju tegelda. Eriti suvel, eriti vabas looduses ? just seal, kus see on kõige taunitavam.
    Senine süsteem ei motiveeri inimesi taara taaskasutamist tootjatele ja jäätmekäitlejatele lihtsamaks tegema. Taarapunkte on vähe, nende välimus on tihti ebasoliidne, lausa räpane.
    Kui näiteks üks keskkonnasõbralik inimene isegi leiab tee lähimasse taarapunkti, on selle külastamine talle enamasti ebameeldiv kogemus ning tagasi ta sinna minna ei ihka. Taarapunkti reisib sageli ka keskkonnahoidliku kodaniku poolt oma kodu juures eraldi kastidesse kogutud taaskasutatav joogipakend. Selle viib taarapunkti asotsiaal, kes nii oma igapäevast leiva- või õlleraha teenib. Kortermajade elanike väidet, et pole mõtet joogipakendit kogumiseks eraldi kasti panna, sellega teeme ainult prügikastiinimeste elu lihtsaks, kuulevad jäätmekäitlejad iga päev.
    Taaskasutamise eesmärk on lihtne ? vähem reostada keskkonda. Mida enam me taaskasutame, seda vähem peame prügi ladestama.
    Taara puhul, mille taaskasutamine ? olgu siis materjali või pakendi näol ? on võimalik ja mõistlik, tuleb seda kindlasti ka teha.
    Tagatisraha süsteem eeldab poepidajatelt täiendavaid investeeringuid, sest nad on edaspidi kohustatud enda poolt ringlusse lastud joogitaara ka ise tagasi ostma. Selleks on vaja tagada toimiv järelevalve, et kehtestatud tingimused kehtiksid kohe ja kõigile ühtemoodi.
    Pandisüsteemist on kasu ainult sellisel juhul, kui see võimaldab igal inimesel igas kaupluses taarat tagastada ning kaovad ebasoliidsed ja räpakad taarapunktid.
    Nõukogude ajal oli pudelite tagastamine rahva seas üldiselt väga populaarne. Tudengid näiteks teadsid kõik peast, mitu ?tuletist? on võimalik kastist õllest võtta ? kastis oli 20 õlut, kui taara ära viia, sai veel kuus õlut, mis oligi kasti õlle tuletis.
    Seaduse eesmärk laiemas mõttes on taaskasutuse määra tõsta seniselt 15 protsendilt vähemalt 50 protsendini, mis arvestades naaberriikide ? Soome ja Rootsi ? kogemusi, on täiesti reaalne. Euroopa Liit on kehtestanud taaskasutuse piirmäärad, mida Eesti peab hakkama alates maikuust täitma. Praegu me nõudele (taaskasutusse 50% joogipakendist) ei vasta ning kui me ka lähitulevikus sellega hakkama ei saa, tuleb trahvi maksta.
    Küsimus pole selles, et peaksime trahvide kartuses uisapäisa totraid seadusi vastu võtma, vaid selles, kuidas ikkagi tagada inimväärne ja puhas elukeskkond ka meie lastele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.