Eestlased säästude poolest väga vaesed

Kõikidel eestlastel on kokku sääste hinnanguliselt 31 miljardi krooni ehk umbes 23 000 krooni inimese kohta.

Eurostati viimase uuringu kohaselt on igal Belgias, Suurbritannias ja Hollandis elaval inimesel finantsvara aga umbes 1,2 miljoni krooni eest. Isegi Euroopa Liidu kõige vaesema riigi Portugali alamal on viisteist korda enam likviidset vara kui keskmisel eestlasel. Tegemist on küll viimase börsibuumi aegsete andmetega, kuid need numbrid pole ka saanud paisuda, sest 2001.?2003. aastal Euroopat tabanud majandusseisak pole säästjate varale hästi mõjunud. Näiteks Belgia keskpanga andmeil oli möödunud aastal keskmise belglase finantsvarade maht võrreldes 2000. aasta börsibuumiga kümnendiku võrra vähenenud.

Kui säästude vahe on Eestil Euroopaga mitmekümnekordne, jääb meie keskmine palk ja sisemajanduse kogutoodang Euroopa Liidu keskmisele alla ?vaid? neli-viis korda. Ostujõudu arvestades on keskmine eurooplane meist ainult paar korda rikkam.

Hansapangas majapidamiste säästmise ja finantsvarade projekti juhtinud Anne Sullingu sõnul on individuaalne, kui palju inimesel sääste üldse olla võiks. ?Samas sõltub säästumäär ka sellest, kuidas riigis on pensionisüsteem korraldatud,? lisas ta.

Sullingu sõnul on eestlastel finantsvara vähe seetõttu, et nende sissetulekud on madalad ning suurel osal rahval kulub sissetulek esmaste vajaduste rahuldamiseks. Finantsvarade kasvu vastu töötab Sullingu sõnul viimasel ajal ka laenubuum.

Eesti Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Märt Meerits lohutab ja ütleb, et ei maksa põdeda, et keskmiselt on eurooplasel rohkem sääste. Kõige tähtsamaks peab Meerits hoopis säästmise eesmärki, milleks on majanduslik sõltumatus perioodil, mil kodanik enam sissetulekut ei oma. ?Seega peaks keskmine säästumäär garanteerima mõistliku äraelamise pensionipõlves,? arutleb Meerits.

Ülekaaluka enamuse eestlase finantsvaradest moodustavad deposiidid. Möödunud aasta lõpus oli eraisikutel Eesti Panga andmeil deposiite 23,5 miljardi krooni eest ehk 17 500 krooni inimese kohta. Viimase viie aastaga on deposiitide maht kasvanud kaks ja pool korda.

Suuremateks säästuvaradeks on veel väärtpaberid. HEX Tallinna andmeil olid eraisikud 1. veebruari seisuga investeerinud otse Tallinna börsile 1,7 mld krooni. Võib arvata, et eraisikute investeeringud välisaktsiatesse ja kohalikesse väärtpaberitesse läbi äriühingute moodustavad sama suure mahu. Kindlustustehniliste reservide maht on hetkel Hansapanga hinnangul 1,3 mld krooni ja teist sama palju on investeerinud inimesed ka teise ja kolmandasse samba pensionifondidesse. Ülejäänud fondidesse on Eesti kahe suurima panga arvates raha liikunud umbes 1,8 mld krooni eest.

Finantsvarade hulka võib lugeda ka sularaha, mida võib eraisikute käes olla paari miljardi krooni jagu.

Anne Sullingu sõnul on Eestis, kus rahva sissetulekud on madalad ning kus isegi suurema sissetulekuga inimestel on kiusatus rohkem tarbida kui säästa, põhiline säästmise motiveerimine. ?Siin on rida näiteid: valitsuse panus lisaks isiklikule panusele teise pensionisambasse. Tulumaksusoodustused pensioni kolmanda samba investeeringutelt jne. Selline strateegia on ennast õigustanud ? paljud, kes muidu ei säästaks, on nüüd motiveeritud pensionieaks säästma,? lisas Sulling.

Meerits rõhutab, et säästmiseks on kõige tähtsam saada oma kulud kontrolli alla. Ta soovitab inimesel määratleda ära, kui palju nad peaks säästma, et majanduslikult sõltumatud olla. Kui inimesele tundub, et iga kuu pole võimalik sellises mahus raha kõrvale panna, soovitab Meerits piirata oma kulusid, vaadata, kas pole võimalik tulusid suurendada ning lõpuks vaadata üle eesmärgid.

Nii Sulling kui ka Meerits näevad, et eestlaste finantsvarad kasvavad lähitulevikus mõõdukalt kiires tempos. Sullingu hinnangul jääb lähiaastatel finantsvarade kasv 15?20% piiresse. Kasvu hoogustumist on oodata siis, kui suurem osa inimestest väljub niinimetatud toimetuleku tasemest ja inimestel jääb pärast oma esmaste vajaduste rahuldamist raha üle. Põhilist kasvu näeb Sulling ja Meerits pensionivarade kasvus.

- palk: 35 000 kr- säästud: 600 000 kr

- palk: 6500 kr- säästud: 23 000 kr