T?ižov ei hakanud ennustama, kas protokoll kirjutatakse alla enne 1. maid, mil toimub ametlik Euroopa Liidu laienemine. Kokkuleppe sisu eeldab aga siiski, et seda tehakse õigeaegselt ning alates 1. maist hakkavad Euroopa Liidu uued liikmed kauplema Venemaaga ühtsetel tingimustel.
Varem nõudis Venemaa Euroopa Liidult oma nõudmiste arvestamist 14 punktis sh vene terase- ja põllumajandustoodete impordikvootide suurendamist, dumpinguvastaste protseduuride pehmendamist, läbi Leedu Kaliningradi kulgeva veoste transiidi reguleerimist, aga ka venekeelse vähemuse probleemi lahendamist Lätis ja Eestis.
Vastuseks tegid Euroopa Liidu välisministrid veebruari lõpul küllaltki karmi avalduse, milles ähvardasid Moskvat 'tõsiste tagajärgedega' suhetes Euroopaga.
Vladimir T?ižov tunnistas kaudselt, et Venemaa oli sunnitud Brüsselile järele andma, sest praegu jääb riigi väliskaubanduse käibest kolmandik, pärast laienemist aga isegi üle poole Euroopa Liidu arvele.
Euroopa Liit püüab Venemaad veenda, et teeb kõik selleks, et Venemaa majanduslikud huvid ei kannataks.
Täna peavad Brüsselis läbirääkimisi Euroopa Liidu kaubandusvolinik Pascal Lamy ja Venemaa majandusarengu- ja kaubandusminister German Gref.
<#BBC=http://news.bbc.co.uk/hi/russian/russia/newsid_3568000/3568903.stm>