EPL: mahetoodang kogub populaarsust

Vaatamata sellele, et mahetooted on tavatoodetest 30?50 protsenti kallimad, kasvab Eestis nende tarbimine igal aastal 15?20 protsenti.

?Mulle on esmatähtis mu laste ja enda tervis ning sellepärast sööngi ainult mahetoitu. Teiseks põhjuseks on keskkonnasõbraliku mõtteviisi toetamine,? ütles Eesti Päevalehele tartlannast taani keele tõlk ja looduse säästja Nastja Pertshjonok.

Ökosahver OÜ tegevjuhi Liis Treiali sõnul on kahe aastaga Ökosahvri klientide arv pidevalt kasvanud ja ulatub 500 inimeseni. Igal aastal kasvab klientide arv 15?20 protsenti. Kauplus pakub ökoloogiliselt puhtaid tooteid, mille kasvatamisel ei ole kasutatud keemilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid.

Koos inimeste teadlikkuse kasvuga kasvab Treiali sõnul igal aastal ka mahe- ehk ökotoodete tarbimine. Mahetoode ei mõju inimese organismile kohe positiivselt paari nädala ega kuuga, vaid selleks kulub aastaid.

Mahetoodete valik on Ökosahvris suur. Pakutakse köögivilju, aedvilju, teesid, maitseaineid, ürte, mett ja kuivatatud tooteid. Tee keetmiseks pakutakse vaarikavarsi, kibuvitsa- ja viirpuumarju. Kuivatatud toodetest on esindatud ploom, õun, porgand ja kõrvits.

Tallinna Kaubamajas tõuseb mahetoodete läbimüük kategooria juhi Merle Raudi sõnul igal aastal kuni 15 protsenti. Mahetoit on puuviljaosakonna lettides eraldi välja pandud ja lisatud on ka tutvustavad plakatid. Hind on umbes 10 protsenti kallim.

Eestis on täna 681 mahepõllumajandusega tegelevat registreeritud ettevõtet ja viis mahetöötlemisega tegelevat ettevõtet. Umbes 10 aastat tagasi oli nende arv 200 ja 300 vahel.

Tulundusühistu Eesti Maheliha tegevdirektori Jaan Nõmmiku sõnul koondab ühistu 37 talunikku. Kuigi maheliha tootmine praegu seisab, tahetakse sügisel käivitada kaupluste ja restoranide kompleksne varustamine.