Tasuline parkimine, kui omavalitsuse efektiivne liikluskorraldus koos väikese lisasissetulekuga

?Kui ma nägin, kuidas turist tuli autost välja ja hakkas parkimisautomaati otsima, mõtlesin, et ka meil võiks tasuline parkimine olla,? räägib Haapsalu linnapea Teet Kallasvee, kuid mõtteks on see seni jäänudki. See-eest on nii mõneski linnas tasuline parkimine ennast igati õigustanud ja ära tasunud.

Tallinnas tekitas viimane tasulise parkimisala laiendamine palju poleemikat. Vaatamata linlaste protestidele viidi uuendused siiski ellu.

?Kui tipptunnil on vabu kohti vähem kui 15%, siis hakkavad kohti otsivad autod täiendavalt liiklust koormama,? selgitab Tallinna parkimiskorralduse osakonna juhataja Aado Kuuse. Seepärast lisati ka Herne tänav tasuliste alade hulka ning laiendati seda Kadrioru suunas. ?Näiteks Herne tänava piirkonnas oli suureks probleemiks inimesed, kes oma auto päevaks sinna jätsid ning ise rahumeeli kesklinna tööle kõndisid,? meenutab Kuuse.

?Neid rikkujaid on uue seaduse tõttu tõepoolest raske karistada,? möönab Pärnu linna teede peaspetsialist Margus Eisenschmidt. Olukorra lahendamiseks on kasutatud äärekivide tõstmist ning kollaseks värvimist, see aga suunab rohkem inimesi parkimiskohti otsima, mis koormab jällegi liiklust. ?Kõige parem oleks, kui randa tuldaks jala, mis on ju tegelikult ka tervislikum,? näeb Eisenschmidt olukorrast väljapääsu.

Ent Pärnul on veel üks mure ? nimelt ei panda tähele maksustatud ala algust tähistavaid märke ning see tekitab jällegi vaidlusi ja segadust. Külm suvi mõjus ka eelarvesse laekunud summale, mis on suhteliselt tagasihoidlik ? ligi 800 000 krooni viivistasudest ning 1,8 miljonit tasulisest parkimisest.

Kuressaare kesklinna üritati teha jalakäijate tsoon, kuid üritus kukkus läbi, kuna vastavaid märke lihtsalt ignoreeriti. Seega võeti linnavalitsuses vastu otsus muuta seni parkimiseks suletud olnud tänavad tasuliseks, et hoida autod linnas liikumises ning anda kõigile võimalus oma sõiduvahendiga kesklinna tulla. ?Tasulise parkimise korraldamine ei ole kasulik ettevõtmine, vähemalt mitte meie linnas,? selgitab linnainsener Madis Pihel. ?Raha küsimise ainus eesmärk on liikumise säilitamine kesklinnas,? lisab ta. Tõepoolest, linnale on viimase kaheksa kuu jooksul parkimistasudena lisandunud 139 802 ning viivistasudena 65 906 krooni, mida on täpselt nii palju, et katta tasulise parkimise tarbeks tehtavad kulutused.

Haapsalul, mis pürib Pärnu järel teiseks kuurortlinnaks, tasulist parkimisala ei olegi. ?Võiksime ju ennast reklaamida stressivaba linnana,? naerab linnapea Teet Kallasvee. Tegelikult prooviti paar aastat tagasi tasulist parkimist juurutada, kuid projekt kukkus ettevõtjate ning linlaste vastuseisu tõttu läbi. ?Kuna puudus parkimiskell, ei olnud kohalikel võimalust tasuta parkida ning üldse nägid inimesed selles oma vabaduste piiramist,? meenutab Kallasvee.

Linnapea on siiski tasulise parkimise poolt, kuna see aitaks elavdada ettevõtlust vanalinnas, kus praegu teatud tänavatel parkimine täiesti keelatud on. ?Samas tuleb selgelt läbi mõelda, kas tulud tasuksid ära kulud ning alles siis tegutsema hakata,? on Kallasvee resoluutne.