Kreeta

Inimesed, kes elavad sel kaunil saarel, kannavad endas maailmavaadet, mida meie oma hallis eestimaises sügises võib-olla kõige enam vajaksime. Oskus elada ja elu nautida on kadestamisväärne. Kreetalased naudivad kõike oma umber ? päikest, sööki, jooki, inimesi. Kõik, mis elul anda, tuleb järele proovida juba täna, sest sa ei tea iial, mis homne tuua võib, on kreetalase elufilosoofia. Inimesed ei häbene rääkida kogu oma elulugu esimesele vastutulijale. Ja see elulugu võib olla kirev nagu seiklusromaan. Seda, et kaupmeeski võib osutuda filosoofiks, tõestas meile kohtumine Nikolaosega.

Nikolaos on elu jooksul seilanud merd, müünud kalliskive ning teeninud leiba profifotograafina. ?Ma armastan inimesi ning inimesed armastavad mind,? lausub ta säravi silmi ning tõstab meie terviseks klaasi rakit. ?Elu peab elama täie rinnaga ? kui tahan, siis joon, kui tahan, siis rändan. Milleks endale midagi keelata, elame ju ainult üks kord.? Jumalaga vastuollu Nikolaos oma hedonistlike vaadete tõttu minna ei karda. Kui oliivid on korjatud ning kauplus väljaspool hooaega suletud, läheb ta kuuks ajaks kloostrisse. ?Seal me oleme kahekesi ? mina ja Jumal, ja räägime oma asjad selgeks,? ütleb Nikolaos.

Nikolaos ning tema abikaasa Anastassia kutsuvad meid järgmisel päeval kauplusesse külla ning sel korral on meie auks kaetud laud ja tulel küpseb lambaliha. Meid on oodatud nagu vanu sõpru ja sellest tõelisest kreeka külalislahkusest jääb soe tunne veel kauaks hinge.