• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stora Enso ja Thomesto pealetung metsatööstuses

    Metsamaterjali kokkuostuhinnad Eesti turul on sedavõrd tõusnud, et väiksemad saekaatrid on sattunud tõsistesse raskustesse ? väljamüügihinnad pole sama palju tõusnud. Niisugune olukord mõjutab vähem suuri Eestis tegutsevaid metsatöötlejaid, nagu Stora Enso ja Thomesto, kel on pikem väärtuskett, mistõttu kasumi saab välja võtta hilisemas faasis. Et neil on toormehindade tõusu lihtsam üle elada, saavad nad kasutada hinnatõusu väiksemate saekaatrite väljasurumiseks.
    Äripäev soovitab konkurentsiametil võtta metsamaterjali kokkuostuhinnad oma vaatluse alla: kas suured metsamaterjali töötlejad on kasutanud ära oma turgu valitsevat positsiooni, et toorme hinnatõusuga teha väiksematel saetööstustel elu kibedaks.
    27. mai Äripäev Online kirjutas, et ?koostöös USA ja Kanada ning Euroopa riikide konkurentsiametitega uurivad Brüsseli ametnikud suurte metsandusfirmade võimalikku kartellilepet. Eraldi uurivad Soome ametivõimud metsandusfirmade võimalikku koostööd toorpuidu kokkuostuhindade mõjutamisel?.
    Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul polnud Euroopa Komisjon tollal Eestit sellisest uurimisest teavitanud. ?Antud juhtum võib suure tõenäosusega puudutada ka Eestit,? märkis Proos maikuus. ?Kuna kahtlustatavate firmade peakontoreid ja otsitavaid dokumente Eestis ei ole, siis meid juhtumi uurimisse kaasatud ei ole.?
    Nüüd peaks konkurentsiamet ikkagi reageerima ? just Eesti oma situatsioonist lähtudes. Eestis kuuluvad Stora Ensole viiest suuremast saetööstusest neli (Imavere, Paikuse, Näpi ja Sauga), Tho-mestole Eesti suuruselt neljas ? Toftan.
    Kodumaise männi- ja kuusepalgi kokkuostuhind on Eestis tõusnud rekordtasemele ? suuremad saeveskid maksavad tihumeetri eest keskmiselt 900 krooni. Viie aastaga on okaspuupalgi hinnad tõusnud ligi kolmandiku võrra.
    Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektori Ülo Viilupi sõnul on tänavu metsanduses märksõnadeks toorme hinna tõus ning importpalgi osa jätkuv suurenemine, sest tooret ei jätku.
    Viilup prognoosib, et metsatööstusi ootab ees koondamine ning suurtööstuste mõju valdkonnas suureneb. Toorme hinnatõusu üks võimalik põhjus on suurtööstuste soov turgu hõivata. Viilupi hinnangul on hinnad tänavu kerkinud 9?10 protsenti, mis on märkimisväärne hinnatõus.
    Vastuväited hinnatõusu võimalikule kartellileppele on vihmane suvi, mis on raskendanud metsa ülestöötamist. Kuid metsavarumine peaks toimuma põhiliselt talvel. Ka tavalise suvega võib maapind metsas tüma olla, suurte masinatega metsas müttamine rikub pinnase.
    Teine vastuväide on suured investeeringud metsatööstusse, saeveskite arvu kasv, mis kõik nõuavad puitu, mida lihtsalt ei jätkuvat. Seetõttu on hinnatõus loomulik tagajärg ja metsaomanikud on õnnelikud, et kaubaks läheb kõik. Ent toorpuidu nappust katab osaliselt import Venemaalt. Huvitav aspekt on veel see, et kodumaine puit võib minna kallimaks kui importpuit, oleme ju siiamaani pidanud end (odava) puiduekspordi maaks.
    Kui paljudes valdkondades ? näiteks panganduses, kaubanduses, toiduainetööstuses ? on konsolideerumine toimunud, siis käib sama praegu intensiivselt metsatööstuses. Puidu hinna langusele pole väikefirmadel ilmselt põhjust loota, küll aga mõelda oma efektiivsusele, väärtusahela pikendamisele, lehtpuidu kasutamisele ja puidu impordile.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.