Nafta hind tõusis möödunud reedel kuue nädala madalaimalt tasemelt üle poolteise protsendi, sest USA tööjõuministeeriumi andmeil lisandus oktoobris tööturule prognoositust kaks korda enam töökohti. See on märk, et suurriigi majandus võib kiiremini kasvada ja tootjatelt rohkem naftat nõuda.

New Yorgi kaubabörsil tõusis nafta detsembrikuu lepingute hind 49,61 dollarini barreli kohta ehk 1,6%. Pärast 1983. aastat, kui tulevikutehingutega kauplema hakati, on naftabarreli eest kõige rohkem makstud 25. oktoobril (55,67 dollarit). Londoni Rahvusvahelisel Naftabörsil tõusis naftabarreli hind möödunud nädala lõpus 46,42 dollarini.

USA majanduse käekäik ja nafta tarbimine on väga tugevas korrelatsioonis, kuna riigi elanikkond, mis moodustab kõigest 4,6% maailma elanikkonnast, tarbib umbes veerandi maailma naftast. Märgid, et USA majanduskasv on aeglustumas, on peamine tegur, mis on aidanud viimastel nädalatel musta kulla hinda alandada.

Teiseks pinge lisajaks oli mässuliste käes olev Iraagi linn Fallujah, kuhu USA juhitavad väed on lubanud sisse tungida. Telekanali Al-Jazeera vahendusel ähvardas tundmatu relvastatud rühmitus Iraagi naftavälju ja riigi valitsushooneid rünnakutega, kui ameeriklased tungivad Fallujahi. Võimalike rünnakute tagajärjel võivad Iraagi nafta ekspordimahud mõnevõrra kahaneda, vähendades tooraine pakkumist maailmas.

Iraagi ajutise valitsuse vastu võitlevad mässulised on seni korduvalt rünnanud naftajuhtmeid ja teisi riigi naftainfrastruktuure.