Maakonnaliinidel sõitvates Tarbuse bussides tuleb reisijail tihti külma taluda, sest bussijuhid keelduvad kütusenormi ületamise hirmus ahje tööle panemast.
«Ma ei kavatsegi oma palgast bussi kütta,» kinnitas Tarbuse pea 30aastase staazhiga bussijuht Elmar Sikk Postimehele. «Bussipõrandal on jää ja meie külmetame koos inimestega ? vot nii me praegu sõidame.»
Bussi paigaldatud ahi ? samasugune on kasutusel ka linnaliinibussides ? võtab tehase andmetel ühes tunnis umbes kolm liitrit diislikütust. Kui ahi töötaks terve tööpäeva, kuluks kütmisele 30 liitrit kütust.
Eilsete diislikütuse hindadega teeks see bussi kohta päevas lisakulu umbes 345 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Juhtkond väidab, et buss on sõites niigi soe ? see on naeruväärne, inimesed külmetavad,» pahandas Sikk. «Kusjuures praegu on väljas vaid viis miinuskraadi, oodake, kuni suured külmad saabuvad.»
Mitme bussijuhi kinnitusel on Tarbus kehtestanud kütusenormid: suvel tohib sajale kilomeetrile kulutada 33 liitrit diislikütust, talvine norm on liitri võrra suurem.
Bussijuhtide hinnangul on seda absurdselt vähe, sest talvistes tingimustes kulub kütet vähemalt 10 protsenti rohkem.
Et paagis olevat diislikütust kasutab ka ahi, on selle kütmine välistatud, kinnitavad bussijuhid, sest kütuse ülekulu võetakse nende palgast maha.
ASi Tarbus juhatuse esimees Valter Keis nimetas bussijuhtide süüdistusi rumaluseks ja kinnitas, et ahi peab töötama igas bussis.
Kindlaid kütuse kuunorme pole Tarbus tema sõnul juhtidele kehtestanud.
Küll aga nentis Keis, et iga kuu arvestatakse välja bussipargi kõigi busside kütusekulu keskmine ja selle ületanutele ei maksta tavapäraseid lisatasusid. Neile, kes on kulutanud vähem, makstakse aga preemiat.