Euroliidu toetusmiljonid kuluvad kiiresti

Harjumaa talunik Jaanus Ajaots ütles, et tänu erikontole temal raha kulutamisega kiiret ei olnud. Teravilja kasvatamisega tegelev Ajaots kavandab toetussummat kasutada sel aastal uue kuivati ehitamiseks. Varasematel aastatel on ta Euroopa Liidu abiraha eest tehnikat uuendanud ? soetanud uue traktori ja kombaini.

Tänu aasta lõpus põllumeeste arvetele laekunud miljardile kroonile oli põllutehnika müüjatele aasta lõpp kullaauk. Talunikud ja ühistud tulid toetusraha sirgeks lööma ja vanu võlgu klaarima.

Tehnikamüüjad andsid juba pool aastat tagasi kaupa võlgu, teades, et aasta lõpul hakkab raha liikuma. ?Palju oli neid, kes käisid viimastel päevadel ostmas. Kellel oli 30 000, kellel 10 000 krooni raisata ja seda just aasta viimastel päevadel,? rääkis Agromarketi juhataja Juhan Simmer.

Taure ASi müügijuhataja Toomas Jürgeni sõnul olid peamisteks klientideks võlamaksjad. ?Tohutud võlad olid, aga see nimekiri on nüüd märgatavalt vähenenud. Me teadsime ka enne, et aasta lõpul saavad talunikud toetused kätte, seepärast ka sai tehnikat võlgu müüdud,? sõnas ta.

Ka jõululaupäeval veel viimaseid kümneid tuhandeid kulutanud Takkasaare talu rahvas kasutas abiraha tehnika uuendamiseks ega pidanud otstarbekaks eurotoetuste abil majapidamist laiendada.

Kui 15 aastat tagasi tehti otsus minna Türilt maale ja hakati üles ehitama perenaise Aivi esivanemate kodu, mis sõja ajal maha põletati, polnud kumbki loomapidamist õppinud. Kunagisest talukohastki oli alles vaid elumaja vundament, kaks abihoonet ja kolhoosi ajal ehitatud lauda varemed. Praegu on majapidamises kaks laudahoonet, abihooned ja suur elumaja. Esimene raha saadi krundil­ kasvanud võsa maharaiumisest. Paari aasta pärast võeti­ esimesed mullikad ja nüüdseks on kari 150pealine, neist 80 lüpsilehma. Põllumaad on 250 hektarit, sellest 120 renditud.

?Oleme siin küll mõelnud, et võiks teha meierei, aga ei mängi välja. Vaja oleks paar miljonit investeerida, ehitada uus hoone. Nõuded väikemeiereile on samad mis suurele kombinaadile. Kalliks läheb,? arutles Arvo. Lammaste pidamisel poleks mõtet ? villale pole turgu. Veised jälle ei tasu ära.Seega ainus väljakutse on piimakari. Juurikate kasvatamine nõuaks lisatööjõudu. Kuna seni on oma pere jõududega tehtud enamik töid, siis jääks töökäsi puudu. ?Kes on töötegija sellel on juba töö olemas, ja kellel pole tööd, see ka seda ei tee,? võttis Arvo kokku ühe maaelu varjukülje. Nii on näiteks Takkasaare peretütar tööl rootslaste juures lüpsjana. ?Eks ikka raha pärast, mina siin ei suudaks talle sellist palka maksta ja nii tütar lüpsabki rootslaste lehmi,? tõdes Kuutok.

Vältimaks aasta lõppu kuhjuvaid toetusi, hakkab PRIA osa taotlusi vastu võtma ja välja maksma varem.