Notaritasusid pole põhjust kärpida

Ma ei toeta notaritasude vähendamist ning leian, et notari teenus ei ole praegu kallis.

Notar peab oma bürood ülal ametitegevusest laekunud sisse­tulekutest. Samadest sissetulekutest peetakse ülal ka Notarite Koda, mis täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. Neist vahendeist koolitatakse uusi notareid ja makstakse neile tasu väljaõppe ajal. Toimub notariaadi arendamine, notarite täiendõpe, uute projektide väljatöötamine.

Notaril puuduvad muud sisse­tulekuallikad. Seadus lubab notaril väljaspool ametitegevust tegeleda ainult pedagoogilise ja teadustööga. Riik eelarvevahendeid notaritele ei kuluta. Veel enam, notaril puuduvad ka riigiametnikele antavad garantiid, nagu näiteks tasuline puhkus. Seega peab notar hakkama saama ameti­tegevusest saadava tuluga, kandes ka ettevõtjale omaseid kulusid töötajatele ja investeeringutele.

Selliste toimingute kulud peavad olema kaetud muude toimingute arvelt, kuna riik soovib tagada kvaliteetse õigus­teenuse ka majanduslikult vähekindlustatud inimestele. Kui vähendatakse notari­tasusid kinnisvaratehingute tõestamisel, ei pruugi notaril jätkuda vahendeid, et katta vähe­tasustatud toimingute korrektseks teostamiseks vajalikke kulusid. See võib omakorda mõjutada notari teenuse kättesaadavust. Notaritasude kärpimise eesmärgina on mainitud ka järjekordade vähendamist. Viimastel aastatel on Notarite Kojas koolitatud uusi notareid ning suuremates linnades, eeskätt Tallinnas, on probleem lahenenud. Samas ei leia ma, et samaaegne notarite arvu kasv ja tasu vähendamine oleks õigustatud. Iga süsteemi arendamine ja laiendamine vajab lisavahendeid.

Kinnisvaratehingute osakaal notari käibes on oluline, ulatudes mõnel notaril ligi 50 protsendini. Kavandatud notariaadialaste seadusemuudatustega seoses on Notarite Koda prognoosinud ligi 6protsendilist käibe vähenemist, mis tähendaks notarite tulu vähenemist sõltuvalt piirkonnast 14?26%.

Eriti suuri probleeme võib muudatus kaasa tuua väljaspool suuremaid linnu, kus tehinguväärtused (kinnisvarahinnad) on madalamad. Seal võib tekkida probleeme büroo majandamisel ja see võib omakorda tuua kaasa raskusi notari­kohtade täitmisel.

Notariteenus ei ole Eesti õigus­teenuste turul sugugi kallis. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt moodustab notaritasu keskmise kinnisvaratehingu puhul kümnendiku tehingukuludest. Seega 9/10 tehinguga seotud kuludest on seotud teiste teenuseosutajatega.

Näiteks keskmise kinnisvara­tehingu puhul, kus kinnistu hind on 800 000 krooni ja sellele seatakse panga kasuks hüpoteek samas summas, on kulu notarile ligi 0,6% ostetava kinnistu hinnast. Seda ei ole minu arvates sugugi palju, arvestades notari kohustusi ja täielikku materiaalset vastutust.