Taas leidis kinnitust, et Eestis ei ohusta valitsusi nn ideoloogilised erisused, isegi mitte lakkamatu nägelemine selle üle, kuidas üht või teist majandus- ja sotsiaalpoliitilist probleemi tuleks ühiskonna ladusama toimimise nimel praktiliselt lahendada.
Koalitsioone ei aja meil lõhki eelarve, maksukoormuse jaotus, haldusreform, haridusreform, valimisseadus ? keerdsõlmed, kus osapooltel võiks olla põhimõttelisi või maailmavaatelisi lahknevusi. Ei, valitsuskriisi põhjustas lihtlabane isikute sobimatus ? usalduse puudus, pädevuse vaegus, vastastikused alusega ja aluseta süüdistused, distsiplineerimatus, ärategemise kihk...
Tahes-tahtmata peame pärima. Kunas kasvab meie poliitiline eliit kukepükstest välja? Meil on oma riiki käes olnud tubli kuraditosin aastat ja selle ajaga võinuks mitmed riigijuhtimise tõsiasjad endastmõistetavaks muutuda.
Kas või see, et riigikogulastele antakse mandaat neljaks aastaks. Vahepealsed arvamusküsitlused on olulised, aga asjaolu, et Toompeal kõige rohkem kohti omava erakonna reiting on maas, mis maas, ei tingi iseenesest ennetähtaegseid valimisi. Pealegi kinnitavad gallupid, et kui rinnapistmine toimuks tänavu, kasvataks vähemus ehk Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaaliit oma esindatust enamuse ehk ülejäänute arvel. Kaotajaid oleks rohkem kui võitjaid. Jutud erakorralistest valmistest on puhas umbluu.
Või teine näide. Peaminister on peaminister sellest hetkest, kui Riigikogu ta ametisse valib, selle hetkeni, kui ta tagasi astub või Riigikogu talle umbusaldust avaldab. Meie põhiseadus ei näe ette kahte peaministrit ega anna ministrile võimalust keelduda lahkumast kabineti koosseisust, kui peaminister on ühel või teisel põhjusel kaotanud ministri vastu usalduse.
Kas Juhan Parts oleks pidanud Kristiina Ojulandi vabastamisel teisiti käituma, selle üle võime vaielda. Võime arutada, mis oli tagandamise tegelik põhjus, mis ettekääne. Aga keegi ei saa kahtluse all panna peaministri õigust vabaneda ministrist, kes on tema hinnangul sobimatuks osutunud.
Edasi. Kui koalitsioonilepingu osapool leiab, et partnererakond või peaminister kohtleb teda vääralt, võib ta põlglikult kaabut kergitada ja lahkuda. Äärmusjuhtumil algatada umbusaldushääletuse peaministri vastu. Titalikud ähvardused laadis ?üle meie laipade? või ?me esitame Ojulandi välisministrikandidaadiks uuesti? ei passi sinna poliitilise kultuuri ruumi, kuhu Eesti on nõuks võtnud kuuluda.
Tõsiasi, et meil on tipp-poliitikuid, kelle reageerimismallid pärinevad liivakastis tülitsemise ajast, oli möödunud nädala ebameeldivamaid tõdemusi.