Plaanimajandus ja korruptsioon on liitlased

Kui seni on justiitsminister Ken-Marti Vaher jätnud mulje, et ta enam-vähem teab, mis tema valitsusalas toimub, siis hiljuti avalikkusesse lekkinud korruptantide paljastamise kvoodid viitavad üheselt, et ega ikka ei tea küll.

Mina isiklikult ei usu, et juba oma vanuse poolest plaanimajanduse võludega vähe kokku puutunud justiitsminister nn mõõdikute süsteemi oma peaga välja mõtles ? siin on täiesti ilmselt tunda mõne endis­aegse kooliga miilitsa­ülemuse mõttelendu.

Põhimõte on tegelikult lihtne ? selle asemel, et süveneda oma alluvate sisulisse töösse (või veel hullem, hoolitseda selle eest, et neil oleks töö­tegemiseks vajalikud vahendid, täiendkoolitus ja piisav palk), võtab ülemus arvelaual kokku alluvatelt laekunud dokumentide hulga, võrdleb seda eelmisel kuul (või kvartalil) produtseeritud paberite arvuga ning kui esimene on väiksem kui teine, teeb alluvatele kõva peapesu.

Järelikult on plaanimajanduse juurutamise korral nii, et kui uurimisorganitel õnnestuks näiteks oktoobrikuuks ettenähtud 63 ametniku kriminaalasjad kohtusse saata, on nende endi elulistes huvides rohkemaid mitte puutuda ning ülejäänud korruptandid võiksid tervelt kaks kuud täiesti karistamatult möllata.

Loodetavasti õnnestub Eesti Vabariigil, selle omavalitsustel ning muudel korruptsioonivastase seaduse alla käivatel asutustel nii jubedatest perspektiividest siiski pääseda.

Selleks tuleb praegusel hetkel veel ametis oleval justiitsministril oma tooli alla sokutatud pomm kõigepealt kahjutuks teha ning seejärel välja uurida, kes tema nõuandjatest selle talle istumise alla sokutas. Muidu võib justiitsministeeriumist hakatagi laekuma sama rumalaid ideid kui praegu haridusministeeriumist.