Töötuid jääb järjest vähemaks

Samas üldine töötus küll vähenes, kuid pikaajaline töötus suurenes - 52protsenti (ehk 33 000 inimest) kõigist töötutest oli tööd otsinud aasta või rohkem. 2003. aastal oli pikaajalisi töötuid 46%.

Töötuse määra erinevus maakonniti on viimastel aastatel kasvanud. 2004. aastal oli see rohkem kui neljakordne, ulatudes 4,1protsendist Saaremaal 17,9protsendini Ida-Virumaal. Lisaks Ida-Virumaale oli töötuse määr Eesti keskmisest kõrgem ka Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal. Töötuse määr oli suhteliselt madal kõigis Lääne-Eesti maakondades (Hiiu, Saare, Lääne, Pärnu) ja Tartumaal.

Eelmisel aastal suurenes hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes 0,2%. Tegevusalati suurenes hõivatute arv kõige rohkem töötleva tööstuse, ehituse ning avaliku halduse ja riigikaitse alal. Suhteliselt suur oli hõive kasv kalanduse, mäetööstuse ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal. Jätkuvalt vähenes põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses hõivatute arv ? 2004. aastal varasema aastaga võrreldes 9%. Hõivatute arv vähenes märkimisväärselt ka kinnisvara, rentimise ja äritegevuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal.

Tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aastal 15?74aastasest rahvastikust tööga hõivatuid 596 000, töötuid 64 000 ja mitteaktiivseid (heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalikkusse, õppijad, kodused, pensionil jm) 389 000. Võrreldes 2003. aastaga olid muutused suhteliselt väikesed. Töötute arv veidi vähenes, hõivatute ja mitteaktiivsete arv suurenes. Mitteaktiivsete hulgas kasvas õpingute tõttu mitteaktiivsete ja lapsehoolduspuhkusel olijate arv. Heitunute arv on viimasel kolmel aastal püsinud 18 000 piires.