Intressid pidurdavad

USA aktsiaturud hakkasid möödunud nädalal rohkem tähelepanu pöörama tõusvatele intressidele, kuna on tunda et raha hakkab vaikselt voolama aktsiatest võlakirjadesse.

Ühendriikide keskpank on alates möödunud aasta juunist tõstnud baasintressimäära 1 protsendilt 2,5 protsendini. Homme istub keskpanga vabaturukomitee taas koos ning turud on arvestanud, et tuleb järjekordne 0,25protsendiline intresside tõstmine.

USA suurfirmade liikumist laiahaardeliselt kajastav indeks S&P 500 on 9. märtsist kaotanud 2,4%. Samal päeval tõusis USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade aastatootlus esmakordselt viimase üheksa kuu jooksul üle 4,5%. Bloombergi küsitlus näitab, et analüütikute arvates võib aasta lõpuks pakkuda sama pika tähtajaga võlakiri juba 4,9protsendist aastatootlust.

17. veebruaril Senatis panganduskomitee ees esinedes teatas USA keskpanga juht Alan Greenspan, et viimase kaheksa kuu jooksul langenud võlakirjade tootlus on tema jaoks olnud müstiline. Aktsiaturud reageerisid sõnavõtule langusega ja ka võlakirjade tootlus on tõusma hakanud. Kõige rohkem värisevad tõusvate intresside ees finantssektor ja majaehitajad. Kõrgemad intressid vähendavad nõudlust laenude järele. Lisaks mõjub see halvasti pankade ja kindlustusseltside võlakirjaportfellidele, kuna kõrgemad intressid tähendavad võlakirjade hindade langust. Pärast Greenspani Senatis peetud sõnavõttu on pangandussektori aktsiad langenud 4,3%, suurim eluasemelaenude andja Countrywide aktsia aga koguni 9,6%. Keskmine 30. aastane fikseeritud eluasemelaenu intress on tõusnud USAs 5,95%ni.