Töötajate maksukoormus peab langema

2006. aasta riigieelarve puhul saab jätta selle raha inimestele kätte siis, kui me suudame hoida avaliku sektori kulud kontrolli all. Kulude piiramine ja avaliku sektori efektiivsuse suurendamine käib eelarvepiirangute kaudu. Järgin põhi­mõtet, et kui kulusid ja makse mitte vähendada, siis need kasvavad. Tulumaksumäära alandamata jätmine tõstaks järgmisel aastal maksukoormust. Viimastel aastatel on Eesti maksu­koormus püsinud tänu heale laekumisele ja maksuhalduri tublile tööle suhteliselt stabiilselt 33% lähedal suhtena SKPst.

Seda hoolimata sellest, et kaotatud on tulumaks ette­võtete reinvesteeritavalt kasumilt, tõusnud on maksuvaba tulu määr ning sellest aastast alanes tulumaksumäär 24 protsendile. Maailma ja Eesti kogemus on näidanud, et maksualandused ei vähenda maksude laekumist selliselt, nagu lihtsa aritmeetikaga võiks eeldada.

Väiksemaid maksumäärasid kompenseerib maksude parem laekumine ehk mida rohkem jätta tulu erasektorisse, seda rohkem laekub tegelikult ka riigieelarvesse. See pakub parima võimaluse hariduse, tervishoiu ja muude avaliku sektori valdkondade efektiivseks rahastamiseks ja annab kindlust, et Eesti suudab hoida Euroopa tugevaima finantspositsiooniga riigi kohta.

Seepärast näitab ka rahandusministeeriumi prognoos, et maksukoormus jääb tulumaksu määra langetamise korral järgmisel aastal viimaste aastatega võrreldes samale tasemele. Ehk teistpidi, maksu alandamata jättes maksukoormus järgmisel aastal tõuseks.

Isegi kui tulumaksumäära otsustatakse mitte langetada, siis ei tohi vabanev raha kindlasti suunduda täiendavatesse kuludesse, vaid selle arvel tuleb alandada makse muul moel. Kui Riigikogu siiski otsustab maksumäära langetamist mitte jätkata, ei pea ma riigieelarve koostamise eest vastutava ministrina õigeks riigile jääva ligi 960 miljoni krooni suunamist kuludesse.

Tänavu kahe kuuga laekus riigieelarvesse maksutulusid 6,49 miljardi krooni ehk 15,1% eelarves kavandatust. Tulude ülelaekumisest rääkida ei saa, sest seda on isegi natuke vähem kui kuuendik eelarvest. Pigem näitavad kahe kuu andmed seda, et eelarve täitumine on kooskõlas rahandusministeeriumi tuluprognoosiga. Samas viitab maksude laekumine sellele, et tulumaksureform on riigieelarvele pigem soodsat mõju avaldanud. Majanduse nominaalkasv on umbes 10%, maksude laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on aga kasvanud 14%.

Sellele, et selle aasta kahe esimese kuu riigieelarve ülejääk oli 690 miljonit krooni, on tegelikult lihtne selgitus. Arvestades, et tulud laekusid ootuspäraselt, tähendab see, et kulusid on tehtud suhteliselt vähe. See on aasta alguse, eriti jaanuari kohta tavapärane. Aasta jooksul kulude tegemine suhteliselt kiireneb ja esialgne ülejääk ei kasva lineaarses tempos.

Peamine põhjus, miks aasta alguses on kulude tegemine vaevaline, peitub selles, et siis alles valmivad mitmesugused riigieelarve rakendusaktid, milleta kulutada on keeruline. Teiseks on investeeringute iseloom reeglina selline, et neid saab teha alles soojal ajal. Kolmandaks käivituvad vähesed riigieelarveliste kuludega seotud projektid 1. jaanuarist.

Ülejääk ei tähenda ülelaekumist ? need on täiesti erinevad asjad. Tõsi on aga ka see, et ?tulumaksuauku? pole tekkinud.