Maksud aitavad loodust hoida

Mitmes Äripäeva juhtkirjas ja artiklis on väljendatud vastuseisu ühele või teisele ökoloogilise maksureformi komponendile. Lahmivad süüdistused, et kavandatav on seotud vaid eelarveaukude lappimisega, näitab nii ajakirjanike kui ka nende süüdistustega ühinenud huvigruppide vähest arusaamist kogu protsessist.

Ökoloogilise maksureformi üheks lähtealuseks on maksukoormuse nihutamine tööjõult loodusressursside maksustamisele. Teine lähtealus on, et üldist maksukoormust ei tõsteta.

Ökoloogiline maksureform tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusressursside tarbimisega. Reformi esimene pool ? tööjõu maksustamise vähendamine ? on juba käivitunud. Nüüd on tarvis paika saada teine pool, tugevdada ja täiendada keskkonnakasutust piiravaid ja suunavaid maksuhoobasid.

Kui keegi väidab, et keskkonnamaksud on meil juba liiga kõrged, siis pole neil väidetel alust. Keskkonnaga seotud maksud annavad näiteks Soomes üle 12%, Eestis umbes 6% (sellest kütuseaktsiis üle 80%) maksulaekumistest. Suurem osa keskkonnamaksude liikidest on Eestis rakendatud, aga nii nagu nende osa maksulaekumistes, on ka nende mõju tänaste madalate tasumäärade juures liiga nõrk.

Suurima osa maksulaekumistest annab täna kütuseaktsiis, mille tõstmine on pikemas perspektiivis juba energiamaksustamise direktiivi rakendamise üleminekuperioodidega paika pandud, paraku mitte aga ressursitasud.

Selmet tee-ehitamisel teetammidesse tee kõrval asuvat liiva ja kruusakünkaid kühveldada ? sest maksab vedu ja materjal ei maksa pea midagi ?, tuleks hoopis kruusale-liivale õiget hinda määrates panna tee-ehitajaid iga aasta tekkivat 5?6 miljonit tonni põlevkivituhka vääristama ja tee-ehituses kasutama. Nii ka teiste taastumatute loodusvaradega. Näiteks laekub turba kaevandamisest riigieelarvesse umbes 1,8 miljonit krooni aastas, kuid riik kulutab märgatavalt rohkem turbaväljade rekultiveerimisele.

Automaksu vastastele tasub meelde tuletada, et 1998. aastal maksis 2,0-liitrise mootorimahuga auto ostja umbes 37 000 krooni aktsiisimaksu ja 4,5-liitrise maasturi ostja 135 000 krooni maksu. Täna ei sentigi ja muudkui kurdame, et miks meil tänavad autodest umbes.

Mõistliku tarbija rahakotis peaks ökoloogilise maksureformi järel valitsema tasakaal. Eeldades, et tänasest märksa enam keskkonnamõju arvestavad tasumäärad sunnivad maavara- ja energiatarbijat rakendama säästumeetmeid, võivad targa tarbija kulutused tänu ökoloogilisele maksureformile isegi väheneda.