Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Terrorioht eestlaste reisiharjumusi ei mõjuta
Turismifirma Domina World Travel turundusjuhi Liis Vilde hinnangul ei pelga eestlased reeglina terroriohtu. ?Soomlastest-rootslastest eristab meid see, et eestlased on veidi hulljulgemad ja looduskatastroofid ning terrorism meie valikuid nii palju ei mõjuta,? sõnas ta. Vilde ütlusel oli Eestis vähesel määral neidki reisijaid, kes mõned kuud pärast eelmise aasta detsembri lõpus toimunud Tai looduskatastroofi just õnnetuse piirkonda reisimise vastu huvi tundsid, eeldades, et seal peaks ehk hinnad all olema.
Siiski muudavad looduskatastroofid ja terrorismioht veidi reisipiirkondade eelistusi. ?Sihtkohtade valikul avaldavad individuaalreisijatele mõju pigem looduskatastroofid kui miski muu,? ütleb Vilde. ?Lisaks sellele on eestlane ka küllalt nõudlik. Mida rohkem on erinevaid paiku läbi käidud, seda enam otsitakse uusi sihtkohti,? lisab ta.
Ka Eesti Turismifirmade Liidu president Kersti Kont pole täheldanud, et terroriaktid oleks eestlaste reisimisharjumusi väga palju mõjutanud. ?Minule teadaolevalt lähevad Egiptuse reisid hetkel väga hästi müügiks ja Estonian Airi ning EasyJeti Londoni lennud on jätkuvalt täis,? sõnas ta. Kondi ütlusel kaotas London küll peale pommiplahvatusi suure hulga turistidest, kuid nüüdseks pole terrori teema enam aktuaalne. ?Eestlased julgevad Inglismaale minna küll,? räägib Kont. Tema sõnul teeb eestlane reisisihi valiku hoopis teistel alustel: ?Uute sihtkohtade valik on minu arvates tingitud hoopis sellest, et eestlane on uudishimulik ning tal on lisaks rannapuhkusele ka huvi teiste riikide ja rahvaste vastu,? kinnitab Kont.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas väidab, et terrorismioht pole reisiharjumusi mõjutanud ka mujal maailmas: ?Suuremad langused olid pärast 11. septembri rünnakut (USAs), aga praegu pole inimesed enam nii hirmul kui varem. Terrorismiohuga arvestatakse reisimisel järjest vähem,? selgitas ta. Kallase sõnul on inimesed tajunud, et terroriakt võib neid tabada igal pool, kasvõi kodus. Tema ütlusel piirab toimunud terroriakt turistide arvu antud piirkonnas vaid paar-kolm kuud.
Terrori ohvriks langenud turismipiirkond kaotab märgataval hulgal turiste vaid juhul, kui sinna organiseeritakse paketireise. ?Kui reisifirma otsustab, et teatud sihtkoht on liiga ebaturvaline ja sinna enam reisipakette ei pakuta, siis kahaneb oluliselt ka turistide arv,? märgib Kallas. Eestlasele meeldib aga päris palju ka omapäi reisida ja neid puudutab paketireiside müügi katkestamine vähem.
Kui ühes piirkonnas liiga kuumaks läheb, siis valitakse Kallase sõnul pigem ikka teine sihtkoht. ?Egiptuse plahvatuste järel lükkasid inimesed reisitähtaega lihtsalt edasi või valisid uue sihtkoha,? räägib ta. Näiteks kuna Läänemere piirkonda peetakse reeglina turvaliseks, siis võivad Läänemere ümber asuvad riigid mujal levivast terroriohust pigem turiste juurde võita, lisab Kallas. Ka Eestit peetakse tema hinnangul turvaliseks ja majanduslikult stabiilseks, seda tõestab näiteks erinevate uute lennuliinide avamine ja välisturistide suur huvi.
Sellest, et Eestit jätkuvalt atraktiivseks ja turvaliseks sihtkohaks peetakse räägib ka statistika ? alates 2003. aastast on väliskülastajate arv Eestis kogu aeg kasvanud. Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes külastas selle aasta alguses Tallinna kolmandiku võrra rohkem turiste.
Autor: Madli Kents