- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valkiainen: ehitusmaterjalitööstuse tõus jätkub 25 aastat
?Tegelikult oleme ehitusele abiharu ja sellisena tihedalt seotud nii ehitajate kui allhankijatega,? ütles Valkiainen üleeile konverentsil Äriplaan 2006. Seni, kuni ehituse mahud Eestis kasvavad 12?13 protsenti aastas, kasvab ka ehituseks vajalike materjalide tootmine, sõnas Valkiainen. Sellise kasvu jätkumist ennustas ehitusmaterjalide tootjate liidu juht veel vähemalt 25 aastaks. Elamuehituses jääme näiteks Soomele veel kõvasti alla, lisas ta.
?Peame uskuma ja investeerima lootuses, et Eestis kasvab sisetarbimine, millel põhineb praegune ehitusbuum, sest sellest sõltub nii ehituse kui meie sektori areng,? lausus Valkiainen.
Ehituse hinnast moodustavad materjalid ligikaudu kaks kolmandikku. Kui ehituses töötab Eestis 3000 ettevõttes 41 000 inimest, siis ehitusmaterjalitööstuses on need arvud vastavalt 170 ja 4900.
Valkiaineni sõnul käib ehitusmaterjalide tootjatel tööjõuturul äge võitlus ehitajatega, sest spetsiaalselt ehitusmaterjalitööstuse kui majandusharu jaoks Eestis kaadrit ette ei valmistata. ?Oleme oma 11 000 krooni suuruse keskmise kuupalgaga hea tööandja, kuid vaatamata sellele, et ehituses on keskmine palk vaid 8400 krooni ja töötingimused enamasti kehvemad, on töölisi raske leida,? rääkis Valkiainen.
Hiljem vastavasisulisele kuulajate seast tulnud küsimusele vastates ütles ta: ?Ma ei tea, kas palka makstakse ümbrikus või töötavad ehitusfirmades tõelised patrioodid.?
Valkiaineni hinnangul on ehitusmaterjalide tööstuses vajaka just see 5000 inimest, mille võrra Eestis igal aastal inimesi vähemaks jääb. Ta lisas, et ehitusmaterjalide tootmises kasutatav täppistehnoloogia nõuab ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja töötuid on selleks liiga vähe, et oleks võimalik nende hulgast valida.
Valkianeni sõnul nõuab ehitusmaterjalitööstus suuri investeeringuid, eelduseks on riigi stabiilne majanduskeskkond. Paraku pole see Eestis tema hinnangul praegu kiita. Näiteks tõsteti tagasiulatuvalt ressursimaksu ja tendents on selle suurenemisele ka tulevikuks. Lisaks lõppes kütusele kehtestatud erisoodustus ja uue maksuna tuli pakendimaks. Lisakohustusi toob ka kavandatav roheline maksureform, tõdes Valkiainen. ?Toorainevarud on olemas, aga igal pool, kuhu tahaks kopa maasse panna, tekib kohe äge vastuseis, sest kõrvalolevad maad on enamasti erastatud. Toorme kasutamiseks oleks vaja ühiskondlikku kokkulepet,? rääkis ta.
Ehitusmaterjalide tootjate liidu kõrval ka maxit Estonia ASi juhtiva Valkiaineni sõnul on osa Eesti ehitusmaterjalitööstuse ettevõtteid alakoormatud, osa ülekoormatud. Esimesel juhul tuleb hinda alandada, teisel aga tõsta, märkis ta. Ehitusmaterjalide tootjail tuleb konkureerida nii sise- kui välismaise toodanguga. ?Ehitus algab materjalist, mis peab olema kvaliteetne ja kergesti kasutatav,? sõnas ta.
Eestis ehitusmaterjale tootvad ettevõtted ei kuulu Valkiaineni sõnul reeglina kohalikele omanikele, kuid igati nüüdisaegset toodangut tehakse kohalikust materjalist siinsete inimestega. Ka ehitusmaterjalitööstuses tehtavad suured investeeringud jäävad Eestisse, lisas Viktor Valkiainen.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele