Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohuke näitas seadustesse kirjutatud rumalusi
Euroopa Liiduga liitumise eel levisid jutud, et euroliidus on isegi banaanikõverus seaduste või määrustega ära määratud. Palju tähelepanu teeninud K-kohukese reklaam näitas, et ka meie endi seadused sisaldavad "banaanikõveruste" paragrahve.
Reklaamibüroo Idea, Oliver Kruuda või Edgar Savisaare tuleriidale saatmise asemel tuleb tühistada erakondade toetamist ja reklaamimist piiravad seadusesätted. Paragrahv ei saa olla püha ja puutumatu. Seadustes esinevatele mõttetustele tuleb tähelepanu juhtida.
Oleme oma ühiskonna üle reguleerinud, me ei lähtu elukorralduses tervest mõistusest, Toompeal seadusi treivad (tabav sõna meie seadusloome jaoks) poliitikud ja neid seadusi ettevalmistavad ametnikud ei usalda indiviidi.
Kulutame ressursse seaduste koostamisele, mida ei täideta või millest on lihtne mööda hiilida. Ja kui keegi seda teeb, siis nõuab terve hulk arvamusliidreid eri õiguskaitseorganite sekkumist. Esmalt teeme mõttetud seadused ja siis paneme prokuratuuri, politsei ja kohtud nende seaduste täitmist kontrollima.
Mõni aeg tagasi olid lehed täis artikleid välireklaami keelamisest. Palju tarku inimesi heietas teemal, mis ei lähe suurele osale ühiskonnast sugugi korda. Sellest, kas erakonnad tohivad valimiste eel end reklaamida välireklaami pindadel või mitte, ei muutu suurema osa eestlaste elujärg.
Välireklaami lubamine või keelamine oli oluline teema erakondadele, sest kõigil neil ei olnud võimalik seda kanalit kasutada. Samuti oli see oluline teema meediaväljaannete omanikele, sest kui keelatakse välireklaam, liigub osa sellele mõeldud rahast teistesse meediakanalitesse.
Pärast pikki vaidlusi kirjutati reklaamikeeld seadusesse sisse. Sel nädalal tõestas piirangu mõttetust üks keelamise eestkõnelejaid Rahvaliit. Rahvaliit alustas rukkilille kasutades välireklaamikampaaniat.
Rahvaliit väidab, et tegemist pole valimisreklaamiga, sest Tallinnas kandideerivad nende saadikud sotside nimekirjas. Rahvaliidul olid pinnad broneeritud, kulutused tehtud ja nad ei tahtnud nendest reklaamipindadest niisama loobuda. Tõlkes tähendab see seda, et kuna Rahvaliit oleks seadust järgides kandnud kahju, siis otsustas Rahvaliit seadust mitte täita.
Miks Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo ei rakenda sarnast seadustesse suhtumist ettevõtjate osas? Ettevõtjatelt nõutakse liigsete laovarude trahvi, vaatamata sellele, et vastav seadus jõustus n-ö viimasel minutil.
Kui Rahvaliidul olid välireklaamipindadele kulutused enne seaduse jõustumist tehtud ja reklaamifirma keeldus raha tagastamisest, siis võinuks annetada reklaamipinna näiteks AIDSi- või narkovastaseks kampaaniaks.
Teine piirang keelab firmadel erakondade rahastamise. Miks sellist keeldu on vaja? Väidetakse, et sellega sooviti muuta erakondade rahastamine läbipaistvamaks. Tegelikult ei muutunud midagi. Erakonnad kasutavad tankiste edasi. Näiteks leidsid kaks Tehvandi spordikompleksi staadionitöötajat kumbki ootamatult 100 000 vaba krooni ja annetasid selle Keskerakonnale.
Varemalt avalikult Savisaare parteid toetanud Oliver Kruuda pidi nüüd oma ühele kohukesele rohelise paberi ümber panema ja paariks nädalaks prügikastid Keskerakonda meenutava reklaamiga üle katma. Mõttetu peitusemäng ühe tobeda piirangu pärast. Miks ei võiks AS Kohuke avalikult Keskerakonna kassasse raha maksta? Miks me peame seda keelama? "Tuleb keelata, sest muidu hakkavad poliitikud tegema käsi-peseb-kätt-tehinguid," kuulen piirangute toetajaid koorina vastu väitlemas.
Aga need käsi-peseb-kätt- tehingud toimuvad ka praegu. Kas meie seaduslooja on tõesti nii naiivne, et keelates seadusega erakondade toetamise, loodab ta raha armastava poliitiku ümber kasvatada.
Erakondi puudutavad seadusepügalad pole ainsad näited. Hiljuti juhtis Äripäevas väikeettevõtja Andrus Juns tähelepanu, et tööinspektsiooni poolt kontrollitud firmadest 60% ei suutnud korrektselt täita töölepinguseadust. Äkki ei ole viga ettevõtjates, vaid mõttetult karmis seaduses, märkis ta.
Möödunud nädalal otsustas Euroopa Komisjon võtta tagasi kolmandiku menetluses olevatest eelnõudest. Euroopa Komisjoni eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja parandada ärikliimat. Järgmise sammuna tahab komisjon sel kuul esitada programmi praegu kehtivate seaduste revideerimiseks, mida on kokku ca 80 000 lehekülge. Eesmärk on kärpida see ca 50 000 leheküljele.
Eestil tuleb Brüsselist eeskuju võtta. Hakkame ka enda seadusi lollustest puhtaks rookima. Vastasel juhul võivad varsti hakata välispressis ilmuma artiklid Eestist kui riigist, kes ainsana Euroopa Liidus reguleerib seadusega banaani kõverust, on keelustanud kuu enne valimisi Oravakese-nimeliste kommide müügi ning ei luba kohukest pakkida rohelist värvi paberisse, millel on suur K täht.