• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti soovib kandideerida ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks

    Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel otsustati, et Eesti esitab oma kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogu liikme kohale aastatel 2020-2021.

    ÜRO julgeolekunõukogu kui maailmas peamise rahu ja julgeolekut tagava institutsiooni liikmelisus on igale riigile erilise kaalu ja erilise vastutusega ülesanne. Sellesse on kuulunud või on peatselt kuulumas ka valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriike, teatas valitsuse pressiteenistus.
    Liikmelisus julgeolekunõukogus annab Eestile ainulaadse võimaluse osaleda rahvusvahelist rahu ja julgeolekut käsitlevate otsuste vastuvõtmisel ning suurendab Eesti mõju ja nähtavust rahvusvahelisel tasandil. Samas paneb see proovile iga riigi võimekuse osaleda teiste liikmetega võrdselt julgeolekunõukogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel. Liikmekohustuste edukas täitmine eeldab riigilt väga põhjalikku ettevalmistust.
    Konkreetseid prognoose nii kandideerimise kui ka liikmekohustuse täitmisega seotud kulutuste kohta on täna raske teha. Liikmelisusega seoses vajavad näiteks lisatööjõudu nii Eesti alaline esindus ÜRO juures New Yorgis kui ka välisministeeriumi peamaja.
    ÜRO julgeolekunõukogu on üks kuuest ÜRO põhiorganist ning selle ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu koosneb viiest alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa) ning kümnest peaassambleel kaheks aastaks valitud mittealalisest liikmest .
    Mittealaliste liikmete valimisel lähtutakse geograafilise tasakaalu põhimõttest, mistõttu peab kolm julgeolekunõukogu liiget olema Aafrika, kaks Aasia, kaks Ladina-Ameerika, üks Ida-Euroopa ning kaks Lääne-Euroopa ja teiste riikide regionaalsest grupist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Swedbank tõstis Šiauliai Panga aktsia hinnasihti Tõusuruumi nähakse 34%
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.