Urmas Vaino • 27. oktoober 2005 kell 22:00

Oh, portfell, mu sõber, seltsimees ja vend!

Kalender ja märkmik mahuvad mobiili ja taskusse. Dokumendid saadan meili teel koju jne. Ja väiteid kinnitavad skeptikud tõdemusega, et näe, Hanson viis kord portfelli koju ja jäi sellest kohe ka ilma. Seda ütlevad nad ka, et valitsuse portfellita ministrid on toimekamadki kui nemad, portfelliga ministrid. Sest esimeste kallal meedia ei nääksu, aga teiste kallal võtab pidevalt. Seega, hädade algus on justkui portfellis!

Aga tegelikult ei ole see muidugi nii. Paljudele on portfell viimane, millest selles elus kinni hoida. Portfelli peidab vabalt võileiva, mille naine hommikul kodus tegi või vanema poja koju ununenud viiulipoogna. Läptopi võrgujuhe mahub kenasti portfelli, nahavahele ja ei lohise sügislehtedes maas. Rääkimata sellest, et portfell muutub mängeldes vajadusel pingikeseks, kui isamaa tõmme on nii tugev, et istumata jätta kuidagi ei saa.

Hetkel kuum