Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pandimärgi olemasolu eest vastutavad joogi tootja ja maaletooja
Pakendiseaduse kohaselt ei tohi selle aasta 1. oktoobrist alates olla müügil õlut, lahjat alkoholi (etanooli sisaldusega kuni 6%) ja karastusjooke klaas-, plast- ja metallpakendites ilma tagatisraha- ehk pandimärgita. Selle nõudega peavad arvestama nii kõnealuste jookide tootjad, maaletoojad kui ka müügikohtade omanikud.
Tagatisraha ei kehtestata Eestist välja viidavate jookide, sealhulgas nende jookide pakendile, mida müüakse välisreise tegeva vee- ja õhusõiduki pardal reisijale kaasamüüdavaks kaubaks. Tagatisrahast on vabastatud ka pakendid, mille maht on 3 liitrit või suurem, ja pakendid, mille maht on 0,1 liitrit või väiksem.
Kui müügikohtadesse on jäänud tagatisrahaga koormatud jooke, mille pakendil puudub pandimärk, siis tuleb need pakendid enne jookide müükilaskmist märgistada, kasutades selleks vastavaid pandimärgi kleebiseid. Esmajärjekorras on see joogi tootja või maaletooja kohustus. Pandimärgi kleebiseid saab osta keskkonnaministri poolt akrediteeritud OÜ-lt Eesti Pandipakend.
Nõuetekohase märgistuseta kauba müügi eest võib karistada rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 1. oktoobrist on sellise sanktsiooni rakendamine võimalik ka tagatisrahaga jookide müügi eest pandimärgita pakendis.
Autor: Helle Hallik