• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    City Plaza, mulle meeldib see maja

    Ma arvan, et selle väikse krundi peal on saavutatud arhitektuurne maksimum, räägib Ülar Mark ja samas kahtleb kriitiliselt, kas sinna üldse oli maja vaja teha? Aga praegu mõjub see hoone hästi, niisugune maja sobibki sinna.
    Moodsasse hoonesse linna südames on vaja paigutada garaa?, kontorid ja müügipinnad ning nendele on leitud elegantne lahendus ? kõrgete klaasidega ostupinnad on planeeritud esimesele korrusele. Niisiis on autod viidud nende peale ja piirde materjalikäsitus ? prinditud klaasfassaad ? tagab, et sõiduvahendid ei ole ära peidetud. Parklas käinud teavad, et seal on välisvalgus ja autode liikumine paistab linnaruumi. ?See on enamasti lisaboonuseks, kui maja eksterjööri ja interjööri vahel on side. Kui ei ehitata seesmisi ja välimisi kihte eraldi kinni, vaid säilib nendevaheline dialoog, mis annab lisainformatsiooni hoone olemusest,? arvab Ülar Mark
    Üks võimalus on kesklinna ehitada hooneid põhimõttel, et neist iga neljas-viies on parkimismaja. Kuid need on linnaruumi kasutuse seisukohalt mõttetud, katkestavad linnaruumi loomuliku tänavafrondi ja tekitavad enda ümber suure autode kontsentratsiooni, arutleb ta. Kui City Plazat vaadata, siis linnatasandil töötab ta hästi. Autode jaoks pole palju vaja, nad kaovad tunnelisse.
    Marki hinnangul on hästi õnnestunud City Plaza ja kunstiakadeemia vaheline jalakäijate käik ja selle koha mahtude liigendus.
    Maja sees hindab Ülar Mark arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid materjalikasutust. Nad on tuntud oma projektides loomulike hoone osade eksponeerimise poolest. Palju huvitavam on vaadata lae all kommunikatsioonitorusid kui ühtlast kipsplaadipinda. Muidugi on kipsimine kõige odavam lahendus, mis aga steriliseerib ruumi ja inimesed muutuvad allergilisteks lisaks keemilisele ka ruumi mõistes, kui seal pole ühtegi pidet, millest kinni hakata.
    Ma arvan, et majal peab olema mingi saladus, sõnab Ülar Mark. City Plaza ei ole esimese kihi meeldimine. Sellest möödudes võib ühmata, et mis seal ikka ? jälle on üks klaaskast tehtud, vertikaal püsti pandud. Aga kui seisatada pikemalt ja vaadata seda maja, siis on võimalus seda maja avastada ja arendada oma mõtteid, näha materjali ja vormi.
    Halva maja juures suurt midagi ei märka, see jääbki ühekihiliseks ja lamedaks, märgib Mark. Samas City Plaza juures on see paljusus nii hästi välja tulnud, et sealt mööda minnes näeb alati midagi uut. Mis saab veel õndsamat olla, kui läbi linna kõndides hoomad alati midagi uut.
    ?Mulle meeldivad sellised majad, mis võimaldavad mul nautida keskkonda. Muidugi naudin ma eelkõige inimesi tänaval, aga parem kui huvitavad inimesed on huvitas keskkonnas,? kõneleb arhitekt Ülar Mark.
    Esimese meeldejääva mälestuse City Plazast sai Mark ühel õhtusel tunnil, mil nad istusid kolleegidega kunstiakadeemia saali katusel, 7 meetri kõrgusel tänavast ja tajusid seda linnalikult tihedat keskkonda, maju ja autotulede virvarri, kus kõik hakkab värelema. ?Siis ma tundsin, kuidas selle koha linnamootor mind erutas, käima tõmbas ja rahutuks tegi.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.