Üldjaotuse järgi pole veosekindlustus muud kui üks varakindlustusliik, kõrvuti vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse, ettevõtte vara kindlustuse või kas või kodukindlustusega.
Objektiks on kõigil juhtudel mingi vara, näiteks sõiduauto Mazda, pakkimisseade, kontorisisustus või korteri siseviimistlus, muusikakeskus või autokoormatäis teksapükse, mille hävimise või kahjustumise korral soovib omanik kahju ja kulutuste hüvitist. Praktikas on veosekindlustusel palju omapärasid. q
Muutuv asukoht. Kui ettevõtte vara kindlustus on tavaliselt seotud mingi konkreetse asukohaga, siis kaubakoormal võib neid lühikese aja sees olla üsna mitu. Antud erisus on ka veosekindlustuse eeldus: kaubakoormale, mis asukohta ei vaheta, tavaliselt veosekindlustuslepingut sõlmida ei saagi.
Oletame, et tegemist on konteineritäie limonaadiga, mis on valmistatud USAs ja mille ostab Eesti hulgifirma. Kõigepealt veetakse konteiner tehasest sadamasse, siis ookeanilaevaga USAst Euroopasse, järgmise laevaga Eestisse ja lõpuks sadamast hulgifirma lattu. Tootja ladu, veoauto, sadam, konteinerlaev, sadam, konteinerlaev, sadam, veoauto, hulgifirma ladu ? lühikese aja jooksul üheksa erinevat kohta, kus konteinerit ümbritseb täiesti erinev keskkond. Erinevad ilmastikutingimused, temperatuur, niiskus. Erinevad ohud.
Rekordarv ohtusid. Mis võib kaubaga juhtuda autosõidu ajal? See, mis võib juhtuda auto endaga: eeskätt liiklusõnnetus, ümberminek, vargus. Laevaveoga kaasneb uppumise, üle parda uhtumise ja kauba segiraputamise oht tormisel merel. Tekile laadituna võib kaup kahjustuda mereveega, trümmis olles aga laeva õliga, kui laev juhtub merepõhja puudutama. Tulekahju ohustab veost kogu marsruudil, ka ladustamise ajal. Laoplatsil on loodusõnnetuse, laoruumis veeõnnetuse risk. Toodud marsruudil on vähemalt kaheksa laadimist, mille ajal võib veos viga saada. Mainimata on veel õhu- ja raudteeveost tulenevad ohud ning sõja- ja streigiohud. Raske on leida mõnd muud tüüpi vara, mis oleks nii paljude ohtude mõjusfääris. Ja seda kõigest kuu-paari jooksul.
Koguriskikindlustus. Vastavalt erinevat tüüpi ohtude suurele hulgale on ka veosekindlustuse kaitse kõikehõlmav. Valmistoodangu kindlustamisel kasutatakse enamasti ICC(A) kindlustuskaitset, mis on veose koguriskikindlustus. Koguriskikindlustus tähendab, et kindlustusriskide nimekirja pole, kuna kindlustatud on kõik riskid. Varakindlustuse puhul on vahe, kas kahju tekitanud tuule tugevus oli 12 või 22 m/sek või kas tegu oli murdvarguse või lihtsalt vargusega. Veosekindlustuse puhul mitte. Aga hoopis olulisem on, et kahju põhjuse tõestuskoormus ei lasu kliendi õlul. Kliendi ülesanne on tõestada kahju suurus. Ja kui kindlustusselts on veendunud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, peab hoopis selts seda tõestama.
Madal kahjusagedus. Vaatamata suurele hulgale ohtudele, mis veost varitsevad, on toimuvate kahjude statistiline sagedus veosekindlustuse vallas siiski suhteliselt madal. Näiteks suurusjärgu võrra madalam kui vabatahtliku sõidukikindlustuse vallas. Kahju sagedus tähendab kahjujuhtumite arvu sõlmitud kindlustuslepingute arvu kohta.
Suur kahjusumma. Saja sõlmitud kindlustuslepingu kohta esineb aasta jooksul sõidukikahjusid kümme korda rohkem kui veosekahjusid. See aga ei tähenda, et veose kindlustamine on mõttetu, sest kahjusumma keskmine suurus on suhteliselt suur. Suurusjärgu võrra kõrgem kui vabatahtlikus sõidukikindlustuses.
Sõltuvalt kaubast varieeruvad ka kindlustustingimused, kuid lihtsaim võimalus on nõuda hästivarustatud kindlustusseltsist kõikide riskide kindlustustoodet.
Enamasti on selleks CMRi konsultandi Renee Mahli sõnul ICC ehk Londoni Kindlustusandjate Instituudi klausel (A). Seejärel võib A-klauslile lisada tavaliselt ICC klauslitega välistatud peale- ja mahalaadimise riskide ning muude kaubaomanikule oluliste riskide kindlustamise.
ICC (A) klauslid tähendavad täisveosekindlustust kõikide riskide vastu.
Kui klient ei soovi kindlustada kaupa kõikide riskide vastu, saab seda teha ka kitsamatel tingimustel konkreetsete riskide vastu, näiteks liiklusõnnetus, tuli või vargus.
Kitsama kindlustuskaitsega ja seega ka odavamalt kindlustatakse veoseid klauslite ICC (C) ja ICC (B) alusel.
ICC (C) tingimused katavad peamisi transpordiriske nagu liiklusõnnetused, tuli, plahvatused, laevaõnnetused, ja sobivad hästi autotranspordile, sealhulgas transpordile ro-ro-laevadel.
ICC (B) tingimused katavad rohkem riske ja sobivad eriti sellise kauba kindlustamiseks, mille veomarsruudil toimub ümberlaadimisi kaubalaevadele, näiteks konteinerlaevadele.
Mõlemale nimetatud tingimustekogule saab lisada veel üksikuid riske, nagu näiteks kauba vargus, röövimine, kadumine või vandalism.
ICC (C) ja ICC (B) on küll kliendile odavamad, kuid kitsama kattega ehk kahju peab toimuma teatud riski tagajärjel, ICC (A) klausel seevastu on oluliselt laiema kattega ? pole tähtis, millise riski tagajärjel kahju toimub ehk see on nn kõikide riskide kindlustus.
www.tis-gdv.de on kasulik veebileht igale kaupadega ja nende saatmisega kokku puutuvale inimesele. Lehekülg selgitab vägagi piltlikult, miks on pakendamine ja veose kinnitamine transpordil oluline. Avariidest tehtud fotode juures on selgitused selle kohta, mis sai valesti tehtud. Peale teksti on ka ülevaatlikud joonised, kus juures selgitused füüsikaseaduste ja veol tekkivate jõudude kohta. Samuti käsitleb lehekülg eraldi pakendamist-kinnitamist sõltuvalt veovahendist, näiteks saab lugeda nii konteinerisse, haagisesse kui ka treilerile kauba kinnitamisest. Info on inglise keeles ja tasuta. Äripäev
www.iumi.com/pdf/Abridg_List2004.pdf - veosekindlustuses on palju spetsiifilist infot, mida tasub aeg-ajalt üle korrata. Näiteks, kui klienti küsib, kas teenusepakkuja pakub kindlustust veosele, mis kulgeb kuhugi eksootilisse riiki, näiteks Ghanasse, siis ta tavaliselt ei tea, et antud riiki imporditavaid veoseid ei tohigi võõramaises seltsis kindlustada. Ghana riik ei luba. Klient peaks kõigepealt vaatama tabelit.
Autor: Vadim Paltmann