Äripäeva 3000 numbrit ? hüpe põhjalikkuses ja tehnoloogias

Esimest numbrit jagati tasuta. ?Eesti tegu, Rootsi nägu? ? nõnda oli kirjas 9. oktoobril 1989 ilmunud esimese Äripäeva reklaamplakatil. Ja nii see täpselt oligi, sest lehe sisu sündis Eestis, vormi valati see aga omanike juures Rootsis.

Kõige suurem mure oli paber, meenutab esimene peatoimetaja ja vastutav väljaandja Hallar Lind, sest rootslaste kindel soov oli, et majandusleht ilmuks roosal paberil. Rootsist toodud õhukest paberit polnud valmis ükski siinne trükikoda oma masinate vahelt läbi laskma ja nii tuli leht algul Rootsis valmis teha.

Esimesed 10 000 numbrit jõudsid Nivaga läbi Soome Tallinna pühapäeva, 8. oktoobri õhtul ja juba järgmisel päeval hakkasid selleks otstarbeks palgatud lehepoisid neid tänavail pakkuma. Lehti jagati tasuta ja kolme tunniga olid need otsas.

Ehk aitas heale minekule kaasa ka ühe autori Peeter Raidla eelmisel õhtul menukas telesaates ?Reklaamiklubi? välja hõigatud suur uudis Eesti oma majanduslehe ilmumisest. Tegijate plaanid olid hulljulged ja juba novembris trükiti lehte 60 000 eksemplari, ainuüksi tellimusi õnnestus müüa 50 000.

Esimese numbri alapealkiri oli ?Isemajandava Eesti ärileht? ja selles oli tõesti palju juttu isemajandamisest. Leht rääkis ka Eesti oma rahast ning omanikeringist sõltuvalt muidugi Eesti-Rootsi majandussuhetest. Lood oli pikad ja lohisevad, nagu tolle aja ajakirjanduses tavaks. Toimetus koosnes lisaks Linnule veel tehnoloogilise poole eest vastutavast Andi Raudbergist, ajakirjanik Urmas Vahest ja autojuhist.

Äripäeva 1000. number ilmus 27. mail 1997, seda aega mäletavad veel paljud toimetuse töötajad.

Reporterite töö oli siis palju tempokam kui praegu. Kirjutati rohkem lugusid ja ilmselt ka pealiskaudsemalt, kuna väga põhjalikku tööd teha ei jõudnud, kui päevas kaks uudist kirjutada.

Iga hommik algas koosolekuga, nüüd on reporteritel koosolek kord nädalas. Tagumise lehekülje ja vaatluslugusid planeeriti graafiku, mitte ideede järgi, st reporter teadis ette, et sel kuupäeval tuleb toimetajat tagumise looga rõõmustada, ja see oli tema oma mure, mis ideest ta selle kirjutas.

Igal kuul pidas tegevtoimetaja Andrus Vaher arvestust töö tulemuste kohta, andis lugude eest punkte ja rivistas ajakirjanikud selle järgi tabelisse. Seda aega mäletatakse siiani kui hirmsat plaanimajandust Äripäevas.

Oh, kui oleks siis teadnud seda, mida praegu! Äripäeva 1997. aasta kevadised uudised ASA Kindlustusseltsi kasumi kasvust, Farmaatsiatehase vingest kasumiprognoosist seoses Venemaal ühisfirma loomisega, Maapanga tõusust pankade riskireitingu tabelis (üllatus-üllatus, tegime ka sellist asja), Lepiksoni otsusest viia Tallinna raha Ühispanka, Tallinna Panga raskustest, mis põhjustatud ühe töötaja näpuveast (sic!), endise Koonderakonna peasekretäri Neeme Jõgi siirdumisest Silmetit juhtima ? need kõik oleksid hoopis teise värvingu saanud. Rääkimata aktsiamaaklerite jumaldamisest, neid järjestati isegi TOPidesse!

Äripäevas töötasid hilisemad turismifirma juhid, väärtpaberiinspektsiooni peadirektorid, H. H. Luige ettevõtete juhid, rääkimata paljudest tulevastest ettevõtete avalike suhete juhtidest. Kuidas aga toona lehte tehti, sellest ei mäleta suurt muud, kui et vehiti praegusest enam ühepäevase tsükliga ? eile juhtus midagi ja täna lehes. Süvenemist oli praegusest tunduvalt vähem.

Suurim muutus võrreldes tänasega on olnud tehnoloogiline. Kui ma õigesti mäletan, siis veel 1000. numbri ajal saadeti leht trükikotta autoga. Toimetuses lasti kõik küljed kiledesse, oli üks suur laud, kus need kiled kokku kleebiti, siis pandi need ühte suurde mappi ning autojuht kihutas trükikoja poole.

Kui leheküljed olid kilesse lastud ja leiti mingi viga, siis tuli uuesti see artikkel kilesse lasta ja vigane koht lõigati välja. Lehe tegemisel olid olulised tööriistad käärid ja kleeplint.

Omapärane oli ka lugude edastamine. See käis flopikettal. Kõigil ajakirjanikel ja toimetajatel oli nimeline ketas, millele siis salvestati artikkel. Lugu viidi kettal toimetajale, kes sellesse oma parandused tegi. Edasi rändas ketas keeletoimetajate lauale, sealt edasi kujundusse. Alati tuli tekst ka välja printida, et toimetaja, keeletoimetaja ja kujundaja õige teksti kettalt üles leiaksid.

Just tehnoloogia areng on metsikult lehe tegemist muutnud. Täna on võimalik lehekülg teha valmis operatiivselt näiteks Washingtonis või ka kodus.

Täna ehk siis 3000. Äripäeva numbri ilmumise ajal koosneb kirjastus juba rohkem kui 200 inimesest. Kuid ka lehe toimetamine on muutunud. Uudisena toimib Pentagoni ehk roteeruva vastutava toimetaja süsteem. Lehe valmimise eest vastutab meeskond, mis koosneb toimetuse osakondade esindajatest.

Käimasoleva nädala vastutav toimetaja ehk Saddam, nagu seda ametikohta täitvat isikut kutsuma on hakatud, on börsitoimetuse juht Tõnis Oja. Tema hinnangul võimaldab uus juhtimissüsteem näha lehte tervikuna ja muudab selle sisu mitmekesisemaks.

Saddam lahkub surmväsinuna töölt siis, kui kaanelugu valmis, tavaliselt 7?8 paiku õhtul. ?Mul naine ütleb, et sel nädalal olen nagu iga normaalne mees: veedan õhtu väsinuna teleka ees õlut juues,? lausub Tõnis, kes muidu tavatseb õhtul veel koduski arvuti taha istuda.

Samasuguse vati saab ka vastutav uudistetoimetaja ehk Kunn.