Jaanus Laugus • 6. detsember 2005 kell 22:00

Kinnisvara ostmine on nagu loterii

Kolmanda kvartali arengud kinnisvaraturul on tõesti tähelepanuväärsed. Statistikaameti andmeil on kinnisvaraga seotud müügitehinguid tõestatud kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Paljud kinnisvaraturgu analüüsinud toovad turgu hoogustavate teguritena välja eelkõige üldise majanduskasvu, finantsasutuste soodsaid intressimäärasid ja paindlikku laenupoliitikat. Olen veendunud, et need kriteeriumid on soosinud tänast võidujooksu kinnisvarasektoris.

Ma ei pea normaalseks, et korterite uusarenduste müük Tallinnas ja Tartus käib välkkiirelt. Arendajail pole vaja kuulutada ametlikku müüki: broneerijate huvi on suur juba detailplaneeringu kehtestamise faasis, kui arendajal puudub veel selge visioon isegi korterite suurustest ja väljamüügi hindadest.

Näen võidujooksu positiivse küljena elanike usku investeerida kinnisvarasse. Need ajad on möödas, mil uue kodu ostmiseks kardeti pangast laenu võtta. See peegeldab inimeste optimismi tuleviku osas, nad on veendunud, et tööd ja leiba jätkub ning võetud laenud saavad tasutud.

Pigem tundub, et Eesti probleemiks kujunevat vajaliku tööjõu nappus. Eestlased on hinnatud tööjõud kogu Euroopas. See viib meilt paljud tublid spetsialistid tööle mujale Euroopa Liidu liikmesmaadesse. Kohalikud ehitajad on ehitustööde tähtaegadest kinni pidamisega hädas. Eestis töötav ehitaja on ?hallipassimees? ja nendestki on nappust.

Riigi tasandil oleks aeg tõsiselt käsitleda küsimust, kust leida vajalikku tööjõudu. Seda muidugi juhul, kui riik soosib majanduskasvu trendi jätkumist vabariigis. Spetsialistide välismaal töötamise positiivne külg on see, et teenitud raha tuleb üldjuhul Eestisse tagasi ja läheb siin tarbimisse.

Palju on räägitud kinnisva­ra spekulantidest, kes posit­sio­nee­rivad uusarendustes korterite ostjatena ning müüvad hiljem oma ostuõiguse. Arvan, et oleme spekulantide osatähtsusega üle pingutanud. Uus Maa andmetel on spekulantide osa kinnisvaratehingutes keskmiselt viiendik ning äritsetakse eelkõige uute korteritega kesklinnas. Enamik kortereid müüakse tarbijale ikkagi pikaajalise investeeringuna. Inimestele, kes ostavad aastateks uue kodu.

Uus Maa ootab huviga aega, mil arendusprojektide müügiajad pikeneksid. Et inimestel tekiks võimalus ostetavat asja eelnevalt valmiskujul näha. Tänane ost on paljuski loterii. Järjepidevalt on aktuaalsed küsimused, kas hoone saab ikka sellise kuju, nagu pilt ja projekt lubavad, kas ehitus valmib tähtajaks. Tahaks, et liigne võidujooks uusarenduste osas vaibuks ja kinnisvara ostutehing toimuks reaalse asjaga tutvudes.

Olen veendunud, et järgnevad 6?12 kuud suuri muudatusi kinnisvarasektoris kaasa ei too. Hinnad jätkavad tõusu ning uusarendused leiavad ostja projektjooniste alusel. Majanduskasv jätkub. Krediidiasutuste konkurents tiheneb. Kinnisvaralaenud muutuvad veelgi paindlikumaks, mis omakorda hoogustab turgu ja laiendab laenuvõimeliste inimeste sihtgruppi. Ja Eesti rahva usk helgesse tulevikku on püsiv.

Hetkel kuum