Tants jõulukuuse ümber

Balthasar Russow kirjeldas halvakspanevalt 1584. aastal valminud ?Liivimaa provintsi kroonikas? muude pidustuste ja ohjeldamatute lustimiste reas ka Mustpeade vennaskonna jõulukombeid. Selle kirjeldusega illustreeritakse Tallinna nõudlust olla maailma vanima jõulukuusega linn.

?Pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas,? saab kroonikast lugeda. ?Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule, kusjuures ka tulevärgimeestel suuremaks toreduseks rakette tuli õhku lasta. Ning kuigi õpetajad neid selle pärast noomisid ja seda Moosese vasikatantsuks nimetasid, ei hoolitud ometi sellisest noomimisest mitte midagi. Peale selle ei olnud ka otsa ega äärt pöörkiigega sõitmisel päeval ja ööl naiste ja piigadega.?

Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised jõukamad kaupmehed-laevaomanikud üle Vana-Liivimaa, oma maju oli vennaskonnal rohkem kui 20 linnas. Eestlasi mustpeade hulgas enne 20. sajandit teada ei ole. Abiellumise järel läksid mustpead üle Suurgildi, millel oli linna asjade korraldamisel suur mõjuvõim, sest raehärrad valiti nimelt sellest kaupmeeste ühendusest.