• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.02.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Puhtast patriotismist Nokiat ei arenda

Kaubanduskoja ärihommikusöögil lubas peaminister Andrus Ansip 50 miljardi krooni kasutamist reguleerima hakkava riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 ettevõtjate soovil üle vaadata. Arvestades, et kava koostamine on seni käinud avalikkuse eest looritatult, võib peaministri soovi huvigruppidega arvestada pidada murranguliseks. Kuid puhta patriotismi najal Nokiat ei arenda.
Arengukava ettevõtluspoliitika meetmetega võib tingimuslikult siiski rahule jääda. Toetatakse tööjõu koolitamist, ettevõtjate nõustamist, ligipääsu välisturgudele, kapitalile jne. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seadnud ambitsioonika eesmärgi: kujundada Eesti maailma parimaks ettevõtluskeskkonnaks aastaks 2013. Selle saavutamise üks eeltingimus on tehnoloogia ja oskuste siire. Paraku on meetmed ses osas pisut kreenis. Kui oskuste siirdele on koolitusvõimaluste osas pööratud piisavalt tähelepanu, siis tehnoloogia ülekande osas on mõned põhimõttelised probleemid.
Nii jääbki uue arengukava järgi ettevõtjate jaoks ikka vastuseta oluline küsimus: kõrgtehnoloogiliste tootmisseadmete soetamise võimalikkus struktuurivahendite kaasabil. Seda on arutatud struktuurifondide rakendamise algusest peale. PRAXISe uuringu tulemused kinnitavad ettevõtjate suurt huvi tootmisseadmete investeeringutoetuste vastu. Senisest oluliselt enam tuleks võimaldada firmadel soetada ja arendada tehnilist infrastruktuuri ja töötajate oskusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seda võimaldavad küll ka tänased meetmed, kuid lisaks T&A projektide toetamisele, teede-, elektri- ja veevõrkude arendamisele tuleks oluliselt enam toetada uute tehnoloogiamahukate seadmete soetamist. See annaks impulsi tööstuse ajakohastamisele, mis viib sammu võrra lähemale innovatsioonil põhinevale ja konkurentsivõimelisemale majandusele. Võrreldes varasemaga on oluliselt tõusnud ka tööstuskinnisvara pakkumine turul, st elektri- või veetrassi väljaehitamine on võimalik ka struktuuriabita.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on vastupidisel seisukohal. Nende arvates moonutab tootmisseadmete ostmise toetamine ettevõtjate omavahelist konkurentsi, pigem soovitakse rahastada koolitusi seadme kasutamiseks. Tervitatav mõte, kuid miks peaks ettevõtja sellisel juhul eelistama viis miljonit krooni maksvat uue põlvkonna tööpinki mitu korda odavamale vanema põlvkonna tehnoloogiale? Kuidas jõuda Eesti Nokiani, kui tootmisruumis koliseb vanaraud? Tooteinnovatsiooni eeltingimus on tootmisprotsesside kõrgtehnoloogiline kaasajastamine. Just sellist arenguloogikat järgides sai 1980ndatel tavalist allhanketeenust pakkuvast Singapurist elujõuline ja väärtust loov majandusime.
Konkurentsist rääkides küsiksin, kuidas kahjustab kõrgtehnoloogiliste kiipide koosteseade konkurentsi rohkem kui PRIA finantseeritud kombainid Eesti põldudel. Me ei räägi ju kassaaparaadist või vorstiliinist, vaid parima võimaliku tehnoloogia ülekandest, mille baasil on võimalik teha tõsiseltvõetavat tootearendust.
Märksa enam hakkab meie ettevõtete konkurentsivõimet mõjutama naaberriikides toimuv. Kõrgtehnoloogiliste seadmete ostu toetavad mitmed ELi riigid, sh Läti. Eesti ettevõtjail tasub avada filiaal Lätis, seal on ettevõtluse toetusmeetmed tootmisseadmete finantseerimiseks paremad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele