Puhtast patriotismist Nokiat ei arenda

Kaubanduskoja ärihommikusöögil lubas peaminister Andrus Ansip 50 miljardi krooni kasutamist reguleerima hakkava riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 ettevõtjate soovil üle vaadata. Arvestades, et kava koostamine on seni käinud avalikkuse eest looritatult, võib peaministri soovi huvigruppidega arvestada pidada murranguliseks. Kuid puhta patriotismi najal Nokiat ei arenda.

Arengukava ettevõtluspoliitika meetmetega võib tingimuslikult siiski rahule jääda. Toetatakse tööjõu koolitamist, ettevõtjate nõustamist, ligipääsu välisturgudele, kapitalile jne. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seadnud ambitsioonika eesmärgi: kujundada Eesti maailma parimaks ettevõtluskeskkonnaks aastaks 2013. Selle saavutamise üks eeltingimus on tehnoloogia ja oskuste siire. Paraku on meetmed ses osas pisut kreenis. Kui oskuste siirdele on koolitusvõimaluste osas pööratud piisavalt tähelepanu, siis tehnoloogia ülekande osas on mõned põhimõttelised probleemid.

Nii jääbki uue arengukava järgi ettevõtjate jaoks ikka vastuseta oluline küsimus: kõrgtehnoloogiliste tootmisseadmete soetamise võimalikkus struktuurivahendite kaasabil. Seda on arutatud struktuurifondide rakendamise algusest peale. PRAXISe uuringu tulemused kinnitavad ettevõtjate suurt huvi tootmisseadmete investeeringutoetuste vastu. Senisest oluliselt enam tuleks võimaldada firmadel soetada ja arendada tehnilist infrastruktuuri ja töötajate oskusi.

Seda võimaldavad küll ka tänased meetmed, kuid lisaks T&A projektide toetamisele, teede-, elektri- ja veevõrkude arendamisele tuleks oluliselt enam toetada uute tehnoloogiamahukate seadmete soetamist. See annaks impulsi tööstuse ajakohastamisele, mis viib sammu võrra lähemale innovatsioonil põhinevale ja konkurentsivõimelisemale majandusele. Võrreldes varasemaga on oluliselt tõusnud ka tööstuskinnisvara pakkumine turul, st elektri- või veetrassi väljaehitamine on võimalik ka struktuuriabita.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on vastupidisel seisukohal. Nende arvates moonutab tootmisseadmete ostmise toetamine ettevõtjate omavahelist konkurentsi, pigem soovitakse rahastada koolitusi seadme kasutamiseks. Tervitatav mõte, kuid miks peaks ettevõtja sellisel juhul eelistama viis miljonit krooni maksvat uue põlvkonna tööpinki mitu korda odavamale vanema põlvkonna tehnoloogiale? Kuidas jõuda Eesti Nokiani, kui tootmisruumis koliseb vanaraud? Tooteinnovatsiooni eeltingimus on tootmisprotsesside kõrgtehnoloogiline kaasajastamine. Just sellist arenguloogikat järgides sai 1980ndatel tavalist allhanketeenust pakkuvast Singapurist elujõuline ja väärtust loov majandusime.

Konkurentsist rääkides küsiksin, kuidas kahjustab kõrgtehnoloogiliste kiipide koosteseade konkurentsi rohkem kui PRIA finantseeritud kombainid Eesti põldudel. Me ei räägi ju kassaaparaadist või vorstiliinist, vaid parima võimaliku tehnoloogia ülekandest, mille baasil on võimalik teha tõsiseltvõetavat tootearendust.

Märksa enam hakkab meie ettevõtete konkurentsivõimet mõjutama naaberriikides toimuv. Kõrgtehnoloogiliste seadmete ostu toetavad mitmed ELi riigid, sh Läti. Eesti ettevõtjail tasub avada filiaal Lätis, seal on ettevõtluse toetusmeetmed tootmisseadmete finantseerimiseks paremad.