Zawinuli troopilised rütmivalingud

Zawinul Syndicate'i koosseis on ülimalt muutuv - Tallinna tulevad nad kolmandat korda - ja taas pole eelmise korra taustajõududest enam kedagi alles. Muusikud on päritolult kirevad: trummar Nathaniel Townsley III tuleb Brooklini kirikust, mille ta vanaisa asutas ja kus isa Nathaniel II jutlustab; Linley Marthe, võrratu bassimees, on pärit Mauritiuse saarelt Aafrika idarannikul, Aziz Sahmoaoui on marokolasest laulja ja perkussionist. Ning kolm päris uut liiget on Brasiiliast: Jorge Bezerra juunior, Alegre Correa ning Ana Paula da Silva laulavad, mängivad kitarri ja löökpille - nii et seekord on oodata troopilist rütmivalingut.

Triibuline kui Zawinulile igiomane heegeldatud müts on muusika, mida meile pakutakse, ülimalt koloriitne on meeski. Zawinuli veri on ungari-tšehhi-mustlassegu, ta abikaasa aga afroameeriklanna. Aktsent on austria ja sõnavara Brooklini mustanahalistelt - ning poja nimi hoopistükkis Ivan.

Juulis 74seks saav Joe on klahvpillivirtuoos, kes veel seitsmekümnendates aastates ei tüdi elektroonikameistrite uusimaid saavutusi katsetamast, ja vintske vanamees, kes Manhattani poksisaalides omainimene. Mees pulbitseb energiast ja on ideedest tulvil ning annab jätkuvalt üle kogu maailma tihedasti kontserte.

Mustlasest vanaema oli esimene, kes õpetas Jozefile akordionimängu. Ta oli ka oma peres esimene, kes jõudis gümnaasiumi, seitsmeaastaselt võeti ta vastu Viini muusikakooli klassikalist klaverimängu ja kompositsiooni õppima.

Esmatutvus musta muusikaga leidis aset kinos, kus enamasti näidati ameeriklaste filme. Ning üks neist - Stormy Weather - pani Zawinulis idanema musta muusika seemne.

George Shearing ja Erroll Garner said ta suurteks eeskujudeks. Viiekümnendate alguses reisis Zawinul oma džässtrioga nii Austrias, Saksamaal kui ka Prantsusmaal.

Ühendriikidesse sõitis Jozef kahekümnekuueselt, 1958. aasta lõpus, kui oli saanud stipendiumi mainekasse Berklee muusikakolledžisse. Õpinguid jätkus vaid nädalaks, tal polnud seal enam midagi õppida!

Maynard Fergusoni ansambel oli paariks aastaks järgmine peatuspaik. Seejärel esines ta üheksa aastat legendaarse Canonball Adderly kvintetis. Lüheldane, kuid kuulsusrikas oli Joe Zawinuli koostöö Miles Davisega. Just nemad kaks said džässi-roki-elektroonika kokkusulatamise ehk fusion'i pioneerideks.

Fusion-grupp Weather Report, mille Wayne Shorter ja Zawinul seitsmekümnendate alul lõid, kujunes staaride klubiks.

Üksnes džässi, roki ja elektroonika miksimine ammendas ennast kaheksakümnendate lõpuks. Zavinul, rahutu hing, avastas etnomuusika ja pühendus sellelegi täiel rinnal. Salif Keita, Trilok Gurtu, Sabine Kabongo ja Richard Bona on vaid üksikud nimed kuulsustest, kellega koos ta on esinenud. Ja sümfoonilinegi muusika pole mehele avastamata maa: üheksakümnendate alguses lõi ta koos tuntud Austria pianisti Friedrich Guldaga täispika orkestriteose "Stories Of Danube" - mida muide korra ka Riias on ette kantud.

Autor: Olev Ehrlich