Investeerimisfondide raha voolab Eesti börsilt välja

Lauri Matsulevits 20. märts 2006, 00:00

Kui Tallinna ning teiste Balti riikide börsid on üles liikunud suurte investorite toel, siis alla tullakse samuti nende abiga. Balti börse jälgiv Baltixi indeks on sel aastal ligi 10% miinuses, Tallinna börsiindeks OMXT 4%. Siinsel turul ühe suurima tegija, East Capitali Balti fondi maht on selle aja jooksul vähenenud ligi miljardi krooni võrra. Kui investorid hakkavad fondiosakuid fondile tagasi müüma, on fond sunnitud omakorda aktsiaid müüma hakkama. Raha on viimastel kuudel välja võetud veel Hansa Balti Kasvufondist ja Mandatum Baltic Fondist.

"Balti turu languse põhjus on asjaolu, et pikalt siin püsinud investorid on realiseerinud teenitud kasumeid," lausus Sampo Baltic Asset Management ASi juhatuse liige ja arendusjuht Peeter Schamardin. Balti turu suhteliselt väike likviidsus sunnib hindu reageerima suures ulatuses. Sampo hallatavast Mandatum Balticu fondist on viimase poole aastaga välja läinud üle 200 miljoni krooni.

"Balti turud on olnud püsivas tõusutrendis viimased 6-7 aastat ning korrektsioon ei ole üllatus," ütles East Capitali fondijuht Aivaras Abromavicius. Üllatav on tema sõnul pigem see, et langust pole juba varem toimunud.

Põhjus on Abromaviciuse sõnul lihtne - vaatamata kenale makromajanduse väljavaatele ja firmade tublidele kasuminumbritele jõudsid aktsiate hinnad iseendast liiga palju ette. Oma osa on siin ka viimasel börsi uustulnukal Tallinkil, mida emissioonil liiga kõrge hinnaga pakuti. "Selle tagajärgi näeme me nüüd aktsia kehvas liikumises," nentis fondijuht.

Hansa Investeerimisfondide fondijuhi Alvar Roosimaa sõnul jääb enamik investoreid alati müümisega hiljaks, sest raha liigub aktsiatesse siis, kui turg läheb üles, ja võetakse välja alles siis, kui langus käes. Seetõttu on investorite põhimass oma investeerimisotsusega tsükli suhtes nihkes. "Aktsia muutub kuumaks siis, kui see on juba üles läinud - see on valepidi loogika," selgitas Roosimaa. "Aga vastasel juhul aktsiaturu mehhanism jällegi ei toimiks." Ka tema hallatavast Balti Kasvufondist on osakuomanikke vähemaks jäänud.

Aasta alguse korrektsioon on aktsiatest omajagu õhku välja lasknud ning Abromavicius leiab, et pigem jäädakse praegustele tasemetele pidama. "Aktsiad on hinnatud juba samas vääringus mis Kesk-Euroopa sarnased ettevõtted. Arvestades seda, et börsifirmadele oodatakse kasvu kahekohalistes numbrites, ei tundu Balti aktsiad sugugi kallid."

Kes fondidest väljavõetud raha kohe tarbimisse ei suuna, kasvatab seda edasi. Peamiselt liigub raha Balti-suunalistest fondidest arenevatele turgudele - Venemaale, Hiinasse, Musta mere piirkonda, Ladina-Ameerikasse.

"Türgi, Venemaa, Rumeenia on sel aastal 20% tõusnud," loetles Aivaras Abromavicius East Capitalist. "Me nägime, et osa kliente vahetas Balti fondi osakud nende regioonide vastu, kuid nüüd on see trend peatunud." Kui volatiilsus Vene ja Balkani turgudel jätkub, siis ennustas Abramovicius, et kliendid otsustavad taas Balti fondi kasuks.

"Arenevad turud on kahe aastaga populaarsust võitnud ning paljud institutsionaalsed investorid on hakanud neid turge käsitlema kui pikaajaliste investeeringute üht osa," lausus Sampo Baltic Asset Management ASi juhatuse liige ja arendusjuht Peeter Schamardin. Varem vaadeldi arenevaid turge tema sõnul rohkem kui lühiajalise spekulatsiooni objekte.

Ka Hansapanga fondijuhi Alvar Roosimaa sõnul on viimasel ajal just Vene fond investorite jaoks huvitavam olnud. Roosimaa soovitas fondiosakud ümber vahetada, mitte kasumit välja võtta, sest siis ei pea kasumilt tulumaksu maksma. Seda saab teha ühe fondihalduri piires.

Soome investeerimisfirma Danske Capitali Balti fondi fondijuht Kustaa Äimä ütles, et viimaste kuude langus ei ole midagi erilist ja tema ostaks aktsiaid juurde.

Müümas fond tema sõnul ei ole ning investorid fondist raha välja ei võta. Iga aasta on turgudel periood, mil indeksid on negatiivsed või paigal. See on see, mida oleme Äima sõnul näinud viimased paar-kolm kuud.

Arvestades regiooni majanduslikku kasvu, seda, et firmadel läheb hästi ja et hinnad on alla tulnud, on hinnatasemed Balti riikides Danske jaoks üsna ahvatlevad. "Oma Balti portfelli juures magan ma rahulikku und," oli Äimä kindel. "Siit saab osta kvaliteetseid firmasid, mis tagavad hea väärtuse ja kasvu."

See, et Eesti eurot tuleval aastal käibele ei võta, turge Äimä sõnul ei mõjuta. "Kahtlen, et investori jaoks on vahet, kas Eesti võtab euro kasutusele 2007, 2008 või 2009. Baltimaadesse investeerimise põhjus on hea kasv ja head väärtustasemed," rääkis fondijuht.

Võtsime juba eelmise aasta lõpus suure osa raha Balti börsidelt välja ja paigutasime selle osaliselt Vene aktsiatesse, näiteks Lukoili. Tahtsime investeerida toorainefirmadesse, aga Balti riikides neid pole. Lisaks oleme investerinud kosumise märke näitavale Saksa börsile, hea aktsia on olnud näiteks Volkswagen.

Ma ei taha öelda, et Tallinna börsilt tuleks kohe kõik raha välja võtta, aga aktsiaid peaks suurema hoolikusega valima. Eesti aktsiaid ma hetkel enam juurde osta ei soovita, sest nad on kõrgelt hinnatud. Minu firma on viimaste aastate jooksul Eesti aktsiatest korralikult raha välja võtnud. Alustasime aga siia investeerimisega väga varakult, 1998. aastal, kohe pärast Venemaa kriisi ja oleme korralikult kasumit teeninud. Olen praegu Balti börsidega väga ettevaatlik, eriti just vähese likviidsuse tõttu. Siiski on meil jätkuvalt portfellis ka Eesti aktsiaid, näiteks häid dividendimaksjaid, nagu Eesti Telekom, Baltika ja Saku Õlletehas. Baltika aktsiaid on firmal 6,3, Eesti Telekomi aktsiaid 2,6 ja Saku Õlletehase aktsiaid 1,4 miljoni krooni eest.

Baltika on firma, mis on lisaks Balti riikidele ka teistel arenevatel turgudel, ja tema pakuks jätkuvalt ostuvõimalusi spekulantidele.

Maha oleme müünud Hansapanga aktsiad, millest tuli ülevõtmise tõttu loobuda. Ka Harju Elektri aktsiast oleme loobunud, kuna ei usu selle firma puhul pikaajalisse kasvu. Samuti on Merko Ehituse aktsiad rahaks tehtud. Osaliselt müüsime need aktsiad ka liiga vara.

Leedu firmadest on meie portfellis ka Leedu Telekom. Teised Leedu aktsiad oleme maha müünud ja osaliselt ka enne kõrghetke. Läti aktsiatest oleme tänaseks täielikult loobunud. Samas ei välista ma, et pärast mõningast korrektsiooni Läti aktsiaid uuesti ostame. Hetkel on meil portfellis palju vaba raha.

Firma Beteiligungen im Baltikum AG on ka ise noteeritud Müncheni börsi vabaturunimekirjas. Firmasse on investeerinud ligi 600 väikeaktsionäri peamiselt saksakeelsetest riikidest.

Loen ennast välismaiseks pioneeriks Tallinna börsil. Käisin 1998. aastal palju ise kohal ja uurisin firmasid kohapeal ning jälgisin, kas toodetel on ka turgu, ja millised firmad võiksid enim võita Euroopa Liitu minemisest ja tulevasest majanduskasvust. Tähtis oli ka see, mida turistidele saaks pakkuda. Saku õlu maitses mulle väga hästi juba alguses.

Tundub, et Rootsi investorid on hakanud oma raha East Capitali Balti fondist välja võtma. Seda näitavad ka numbrid - eelmise aasta lõpu ja tänavu jaanuari lõpu seisuga võrreldes oli East Capitali Balti fondi maht kahanenud 800 miljoni Eesti krooni võrra.

Mitu aastat on Balti riikidesse investeerivate fondide tootlus olnud fantastiline. Eelmisel aastal kasvas East Capitali Balti fondi osaku väärtus 48,4 protsendi võrra. Varasematel aastatel samuti: 2004. aastal 39,5 ja 2003. aastal 62,9 protsenti. Alates selle aasta algusest on East Capitali Balti fondi osaku väärtus aga langenud 8,7 protsendi võrra.

Tänu varasemale kasvule on fonde müüdud üha rohkemates riikides ja üha enam välismaa investoreid on nad avastanud. On tekkinud omamoodi lumepalliefekt. Välisfondide raha on kaasa aidanud Balti börside tõusule, mis on omakorda veel rohkem raha juurde meelitanud. Aktsiaid on börsil vähe ja need vähesed paisuvad siis kiiresti välisraha abil.

Kuna fondiinvestorid üldjuhul ise ei analüüsi aktsiaid, vaid jälgivad fondiosakute hindu, siis hakkavad nad kiiresti oma raha välja võtma, kui hinnad näitavad paigalseisu või langust. Seesama lumepalliefekt, mis kaua aktsiahindu tõstis, hakkab neid ka langetama.

Rootsi fondiinvestorid paigutavad tavaliselt raha sinna, kus indeksid parajasti tõusnud on. Praegu meeldivad neile fondid, mis investeerivad maavaradega seotud aktsiatesse näiteks Venemaal. Minu arvates on huvitavad ka suurriigid, mille majandus näitab paranemise märke, nagu Jaapan ja Saksamaa. Usun, et väljamüük Tallinna börsil kestab veel mõnda aega.

Balti-suunalistest fondidest on täiesti ilmselgelt raha välja voolanud. Seda tõestab konkreetne statistika ja illustreerib siinsetel turgudel toimunu. Põhjus on lihtne - see raha, mis on Balti riikides end juba 6-7 aastat mugavalt tundnud, otsib nüüd huvitavamaid ja paremaid teenimisvõimalusi.

Eelmisel aastal ei pakkunud Balti börsid enam seda tootlust, mida vanasti, ning väga põnevad alternatiivid alates Venemaast, ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopast, Balkani riikidest kuni Aasia ja Ladina-Ameerikani välja näisid nii eelmise aasta kui ka käesoleva aasta paari esimese kuu kontekstis evivat lihtsalt paremat potentsiaali.

Fundamentaalselt pole Balti turgudel häda midagi, kuid juhul kui raha väljavoolu tendents jätkuma peaks, võib vähem likviidsetes aktsiates šokke ette tulla küll. Kuid paremal juhul pakuvad need šokid ostmiseks paremaid hinnatasemeid.

Börsiettevõtte väikeaktsionär peaks esiteks mõistma seda, et ta ei ole oma positsioonide külge laulatatud. Kui ta näeb kuskil paremat alternatiivi, tuleb sellest kinni haarata. Balti piirkond ei ole enam mingi rahateenimise "lollikindel imedemaa" ning riskid on selgelt kasvanud.

Mina suurte rahvusvaheliste investorite samme ei jälgi. Murelikuks see mind ka ei tee, kui nad Balti regioonist kasumi välja võtavad. Olen pikaajaline investor ja iga päev ma aktsia liikumisi ei jälgi.

OÜ-l Kolts Invest on osalused paljudes Eesti börsifirmades: Harju Elekter, Baltika, Merko Ehitus, Norma, Saku Õlletehas ja Tallink.

Mina suuremate rahvusvaheliste kutseliste investorite otsuseid ei järgi ja hoian oma osalusi Tallinna börsil edasi. Ma lühiajalise kauplemisega hetkel ei tegele.

Mul on järel Saku Õlletehase ja Starmani aktsiaid. Ja need väärtpaberid, mis mul siiani hoiutud on, on sügavamatel põhjustel kui see, mis teised investorid teevad.

Lätist ja Leedust on mul mingi käputäis aktsiaid, aga midagi märkimisväärset sealt ei ole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing