Kes on ettevõtja?

Me otsime ettevõtjaid nagu Pipi otsis spunki - ise teadmata mismoodi see välja näeb. Eesti Sotsiaaluuringu tulemuste arutamisele on juba kulutatud palju leheruumi. Tuleksin siiski veel kord nende küsimuste juurde tagasi. Siin ei maksa näha jonniajamist, vaid tähelepanu juhtimist probleemile, mis ilmselt ise ei lahene.

Statistikaameti osakonnajuhataja Urve Kask selgitas uuringu tausta ja ka rahvusvahelist kogemust andmete paljususega toimetulekul. Paraku ei saa ma nõustuda vastusega minu küsimusele. Küsisin, et kui kolm sõpra rajavad OÜ, milles nad ise ka töötavad, kas nad on siis palgatöötajad või ettevõtjad. Urve Kask selgitas: "Ettevõtete omanike puhul, kes oma firmas töötavad, lähtuti suurima tulu printsiibist: kui enamik tulu saadi palgana, siis loeti isik palgatöötajaks, ja vastupidi." Ja veidi hiljem: "… suurärimeeste poolt ettevõtetest dividendidena saadud tulu loetakse uuringu metoodika kohaselt hoopis omandi-, mitte ettevõtlustuluks."

Need kolm sõpra ei saa kuidagi ettevõtjad olla, sest kui nad saavad valdavalt palka, siis on nad palgatöötajad, ja kui dividende, siis suurärimehed, kes ettevõtlustulu ei saa. Muud legaalset võimalust palgast suuremat ettevõtlustulu saada neil ju pole. Ja ka dividenditulu arvessevõtmine pole lahendus - kui kasumid reinvesteeritakse ja dividende ei maksta, ega ettevõtjad seepärast vähem ettevõtjad ole. Järelikult on probleem tulemuste tõlgendamises: kui ettevõtlustulu võivad saada vaid FIEd, siis ei tohi teha järeldust, et "ettevõtlus on Eestis vähe levinud", vaid võib öelda, et meil on märkimisväärselt palju FIEsid. Ja ei saa väita, et ettevõtjate sissetulekud on keskmiselt väga madalad, vaid võib väita, et FIEde keskmine sissetulek jääb alla palgatöötajate omale.

Majandusministeerium kipub sageli FIEsid ettevõtjate arvestusest välja jätma ja teeb järelduse, et ettevõtjaid on vähe; statistikaamet arvestab ainult FIEdega ja jõuab samale tulemusele. Neil kahel organil on kummalgi oma ettekujutus Eesti ettevõtjate kogumist ja neil kogumitel näib puuduvat ühisosa. Pange need kogumid kokku ja ongi meil ettevõtjaid paras ports. Kui aga kampa võtta veel justiitsministeerium, kes äriseadustiku paragrahvile 1 tuginedes väidab, et suur osa ettevõtjatest pole üldse inimesed, vaid hoopis OÜd ja ASid, siis muutub segadus taas suuremaks.

"Ettevõtja" mõistest paremini pole lood "ettevõtte" mõistega. Nt äriseadustik väidab, et FIE-l võib olla palju ettevõtteid. Majandusministeerium väidab järjekindlalt, et meil on ca 30 ettevõtet tuhande inimese kohta, arvestades seejuures vaid äriühingutega ja unustades ära umbes sama palju FIEsid. Tehkem ühe mõttelise eksperimendi. Oletagem, et Tööandjate Keskliidu soovunelm täitub: FIEdele väänatakse kaela tõeliselt ränk sotsiaalmaks. Selle tagajärjel kolmandik lõpetab tegevuse, kolmandik läheb põranda alla ja kolmandik vormistab OÜ. Tulemus?

1. Tööandjate Keskliit on rahul - FIEdele anti kabelimats. 2. Majandusministeerium raporteerib: ettevõtluspoliitika eesmärk aastaks 2013 on täidetud poole aastaga, meil on 40 ettevõtet tuhande inimese kohta. 3. Statistikaamet teatab, et Eestis pole enam ühtegi ettevõtlustulu saavat inimest - on ainult palgatöötajad ja suurärimehed. 4. Justiitsministeerium on nõus - ükski inimene pole Eestis enam ettevõtja, on ainult äriühingud. 5. Raamatupidamisfirmad saavad hulga tööd juurde. 6. Rahul on ka ettevõtlusvormi vahetanud FIEd, kes saavad lõpuks aru, et OÜde maksustamine on FIEde omast oluliselt soodsam: saab maksta sotsiaalmaksuga mittemaksustatavat dividendi.

Oleks hädavajalik, et justiits- ja majandusministeeriumi ning statistikaameti esindajad lepiksid kokku, mida me mõistame ettevõtte ja mida ettevõtja all. Statistikauuringute klassik Murphy väitis, et kui on kogutud piisav hulk statistilisi andmeid, võib tõestada mida tahes.