Laenamisest ei tohi sõltuvusse sattuda

Kevadprognoosi järgi kujuneb lähiaastatel soodsaks nii sise- kui ka välisnõudluse olukord. Maailmamajanduses kestab jõuline areng ning Euroopa majandus on hoogu kogumas, vaatamata tõusvatele intressidele. Eesti ettevõtted peavad näitama paindlikkust, et kiiresti kasvavast nõudlusest kasu lõigata ja mitte turuosa välismaisele kaubale loovutada. Kohalik tootmistegevus peab lähiaastatel tegema jõupingutusi efektiivsuse suurendamiseks. Eelkõige tähendab see spetsialiseerumist ja sellise tootmismahu saavutamist, mis hoiab kulud võimalikult madalal. Kui tavaliselt järgneb kiirele kasvule mõõnaperiood, mis lubab tootmistegevust ratsionaliseerida, siis Eesti ettevõtted on sellega pidanud kiire käigu pealt juba aastaid tegelema.

Omaette väljakutseks ettevõtetele kujuneb toimetulek olukorras, kus täiendavat tööjõudu on järjest raskem leida. Palgatõusu surve jääb lähiaastatel püsima, kuna tööpuuduse alanemise trend jätkub. Seetõttu peaks senisest enam tähelepanu pöörama nende inimeste kaasamisele, kes on hetkel mitteaktiivsed (tudengid, pensionärid, kodused). Oluline on seejuures silmas pidada, et palgakasv ei ruttaks ette tootluse kasvust. Samuti aitab olukorda leevendada see, kui tööjõudu kapitaliga asendada.

Sisenõudluse kasvu kiirenemine eelmise aasta lõpus ning kaubanduskeskuste käivete paarikümneprotsendine kasv käesoleva aasta alguses ei pane keskpankureid rõõmustama. Pigem tahame näha madalamat, kuid seevastu stabiilsemat kasvu. Sissetulekud kasvavad lähiaastatel kiiresti, mis koos krediidiga paisutab sisenõudlust. Nendel põhjustel näeb Eesti Panga kevadprognoos ette jooksevkonto defitsiidi aeglasemat kahanemist kui sügisprognoos.

Olukorras, kus erasektor laenab ja kulutab, ei jää valitsussektoril muud valikut majanduse tasakaalus hoidmiseks kui ise püksirihma pingutada. Seni on valitsuse eelarve olnud ülejäägis ning selle tava jätkamine on tervitatav nii enne kui ka pärast järgmise aasta parlamendivalimisi.

Inflatsiooni kujundavad lähiaastatel mitmed tegurid. Üks peamine on energiakandjate, nafta ja maagaasi kallinemine, mis suurendab inimeste väljaminekuid nii autokütusele kui ka soojusenergiale.

Neid hinnasurveid aitavad tasakaalustada odavad importkaubad Aasia riikidest ning loodetavasti ka kommunikatsiooniteenuste alanevad hinnad. Oluline on see, kui teravaks kujuneb konkurentsiolukord jaekaubanduses.

Selles osas saavad inimesed ise kaasa rääkida, kui suurendavad oma teadlikkust kaubavalikul ning eelistavad parimat hinna ja kvaliteedi suhet.

Prognoosist rääkides ei saa kõrvale jätta riske. Eesti majanduses on riskiallikaks eelkõige laenamisest tulenev sisenõudluse paisumine, mis võib halvendada välistasakaalu. Kuigi majanduses on krediidi kasutamine paratamatu, peab silmas pidama, et sellest ei kujuneks sõltuvust.

Samuti püsib liigkiire palgakasvu ning inflatsiooni oht. Olukord, kus hindu tõstetakse sellepärast, et tõstetakse palku, sest et tõstetakse hindu..., võib mitmed olulised makronäitajad kauaks kreeni ajada.

Välismajanduses on riskiallikad seotud kõrge nafta hinna ja globaalse tasakaalustamatusega (tasakaalust väljas kapitali- ja kaubavood USA ja Aasia vahel). Need mõlemad ohuallikad võivad sundida maailmamajandust kasvuväljavaateid allapoole korrigeerima.