• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Justiitsministeeriumis valmiv uus korrakaitseseadus lubab suure tüki politsei ja päästjate tööst anda eraturvafirmadele, mis võib enim tulu tuua Eesti konkurentsitult suurimale turvafirmale Falck ja selle omanikule Urmas Sõõrumaale, kirjutab tänane Äripäev kaaneloos.
Uue korrakaitseseaduse eelnõu järgi saab politsei ja päästeamet palgata appi kas eraturvafirma, Kaitseliidu, kohaliku omavalitsuse või mittetulundusühingu töötajaid. Aastaid parteisid sponsoreerinud Urmas Sõõrumaa on saanud Falcki kätte kogu Tallinna parkimissüsteemi. Nüüd tekib turvafirmadel eesotsas Falckiga võimalus saada enda kätte ka osa politsei ja päästjate tööst.
"Loomulikult pole tegu Sõõrumaa seadusega, see on vale," tõrjus justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja. "See annab väga piiratud erimeetmete kasutamise õiguse ja üksnes politsei sõlmitava halduslepingu alusel. Jäme ots, vastutus jääb politseile, kes otsustab, kas üldse teha kellegagi halduslepingut korrakaitseliste ülesannete volitamiseks," selgitas Hirvoja. Põhilised valdkonnad, kus tulevikus turvatöötajaid palgatakse, on näiteks avaliku korra tagamine, vara- ja isikuvastaste süütegude ennetamine ja tõkestamine, korrarikkumise tõttu kannatajale abi andmine, aga ka liiklusjärelevalve ja reguleerimine.
Hirvoja kinnitas, et juvõtted jäävad politseile. "Turvatöötajate õigusi ei laiendatud. Eelnõu ei näe ette seda, et turvamehed hakkavad mingeid erimeetmeid kasutama või kurjategijaid jälitama või inimesi trahvima," ütles Hirvoja. "Õigused on suuremad turvatöötajatel ja kaitseliitlastel. Kui tekib vajadus kasutada erimeetmeid, on need lepingus sätestatud ning need isikud peavad olema politsei poolt heaks kiidetud," lisas ta.
Sõõrumaa: kadetsejad, rahunege!
Ärimees Urmas Sõõrumaa ütles, et pole uute seadustega kursis, kuid on rõõmus, et Eesti liigub arenenud riikidega samas suunas.
"Lömmis autosid kuskilt lahti kiskuda ja ära vedada või näiteks tuld kustutada - sellega saab hakkama eraisikust väljaõppinud tulekustutaja. Kindlasti terrorism, pommid, kuulamised, luuramised, jälitustegevus on riigi maa. Kõik muud inimlikud asjad, miks mitte delegeerida?" rääkis Sõõrumaa. Tal on enda sõnul äärmiselt kahju ja kõhe vaadata parkides silte "Taskuvargad". "Ja noorte nolkide purjus peaga tehtud autoavariid - näed, et linnas pole ühtegi sebrat, mille juures oleks üks või kaks politseinikku. Sellega, et tõsta märk üles ja hüüda autojuhtidele "Stopp!", saaks hakkama väljaõppinud pensionieas naisterahvas. Politsei peaks tegema politsei tööd," lisas ta.
Sõõrumaa sõnul on erainvestor märksa paindlikum ka investeerima.
"Kui näiteks leping 500 miljonit krooni aastas oleks 15-20 aastaks, siis tõenäoliselt võiks mõne aasta jooksul investeerida paar miljardit krooni kogu päästeteenistuse tehnikasse ja selle valdkonna uuendamisse, mitte ägada igal aastal puuduse käes. Needsamad tublid inimesed jäävad ju tööle edasi," selgitas Sõõrumaa.
Kas aga uus seadus on parteide rahastaja Sõõrumaa seadus? "Ma olin partei rahastaja," rõhutas Sõõrumaa mineviku vormi. "Miks nad ei vaata, kuidas asi mujal maailmas käib? Kõik kadetsejad olgu täiesti rahulikud: minu osa Falckis on nüüd märksa tagasihoidlikum, ma pole seal peaaktsionär. Pealegi, minu äriline huvi on Eestist väljaspool," ütles Sõõrumaa.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele