Carl Bildti uus tulemine

Carl Bildt oli 1990. aastate algul Rootsi peaminister. See oli taasiseseisvunud Eestile õnnelik lahendus. Ta oli noor, energiline ja rootslaste jaoks ehmatavalt otsese ütlemise ja julge käitumisega. Tema juhitud parempoolne Mõõdukate erakond oli 1991. aastal võimult tõrjunud sotsiaaldemokraadid, kelle ettevaatlikku välisministrit Sten Anderssoni jäi mäletama 1989.aastal poetatud lause: "Eesti ei ole okupeeritud."Valitsuse juhina sillutas Bildt Rootsile energiliselt teed Euroopa Liitu, toetades samal ajal Eesti jt Balti riikide iseseisvuse kindlustamist ning neile ELi ja NATO ukse avamist. Kahe riigi headele sidemetele aitasid kaasa Bildti südamlikud isiklikud suhted president Lennart Meriga, keda ta nimetas Euroopa arukaimaks presidendiks, ja peaminister Mart Laariga."Neil aastail oli Eestil vanim, aga kindlasti ka arukaim president Euroopas, kombinatsioonis noorima peaministri ja valitsusega. See ühendus lõi eeldused harukordsele eduloole, milleks Eesti on olnud sellest alates," on Carl Bildt öelnud.Kuid juba 1994. aastal kaldus Rootsi tagasi harjumuspärasesse sotsiaaldemokraatiasse. Pärast valimiskaotust kirjutas noor vihane mees Fredrik Reinfeldt raamatu "Nostalgiaretk". Selles arvustas ta teravalt tollast Mõõdukate partei juhtkonda, mille tegevusvõimetuid liikmeid nimetas ta Bildti hallideks varjudeks. Mõistagi ajas see Bildtil kopsu üle maksa ja tema suhted Reinfeldtiga püsisid teravad kuni viimase ajani.Ehkki Carl Bildt jäi Mõõdukate partei liidriks 1999. aastani, eemaldus ta järjest Rootsi poliitikast. Tema tegevus hargnes kahte harru. Kõigepealt pälvis ta prestiižika rahvusvahelise rolli Balkani rahuprotsessis. Aastail 1995-1997 sai temast Euroopa Liidu esindaja endises Jugoslaavias ja esimene kõrge rahvusvaheline eriesindaja Bosnias. Pärast seda oli ta kolm aastat ÜRO peasekretäri erisaadik Balkanil.

Tema rahvusvahelised kogemused hakkasid järjest rohkem pakkuma huvi firmadele, ärimeestele ja uurimiskeskustele, kes üksteise võidu asusid värbama teda oma teenistusse. Üheks niisuguseks oli näiteks hiljuti surnud rootsi ärimees Adolf Lundin, kes oli kutsunud Bildti nõustajaks oma Venemaal tegutsevates firmades Vostok Nafta ja Lundin Petroleum. Kui juhatuse liikmena oli tema aastapalk 151 300 Eesti krooni, siis soodsalt saadud optsioonide väärtus ületas kümme miljonit. Mis oli pööraselt rohkem kui eales poliitikuna teenitu.2004. aastal Äripäevale antud intervjuus ütles Carl Bildt, et investeerib kolmandiku oma aastasissetulekust aktsiatesse, eelistades Vene naftafirmade aktsiaid. Kuid peale selle on ta raha paigutanud ka fondidesse ja kinnisvarasse. Investeerimisel peab säilitama ettevaatlikkuse, sest kaotada võib ka kogu raha," manitses ta investoreid ning tõi näitena Vene naftahiiu Jukose, mille aktsia läks pärast juhi vahistamist vabalangusse. Ka Bildt ise on raha börsil kaotanud. "Investeerisin kõvasti USA IT-sektori aktsiatesse ning kaotasin mulli lõhkemisel 2000. aastal suure hunniku raha. Aga mitte nii palju, et see oleks mind aktsiatest eemale peletanud," möönis ta muheledes.Juhatuse esimees on Carl Bildt olnud ka oma vennale Nils Bildtile kuuluvas firmas Teleopti, mis arendab ja müüb tarkvara kõnekeskustele ja statistikasüsteeme telefonijaamadele. Firmale osutus majanduslikult kasulikuks USA invasioon Iraaki, mille tagajärjel on järsult kasvanud tellimused Lähis-Ida riikides, kus on loobutud USA firmade teenustest."Meil on suur kasu olnud tema hinnangutest eri riikidele ja äritehingutele," tunnistab Nils Bildt.

Kõige selle kõrval on Carl Bildtil jätkunud energiat paljudeks muudeks tegevusteks. Kui Rootsi fondihaldusfirma East Capital lõi paar aastat tagasi Balkani fondi, et investeerida selle piirkonna riikide finantsinstrumentidesse, siis kutsuti Bildt Balkani asjatundjana firma investeerimiskomiteesse.Peale Teleopti on Bildt Rootsis veel kahe ettevõtte, suhtekorraldusfirma Kreab Group ja Nordic Venture Network juhatuse esimees ning IT-firma HiQ juhatuse liige.Prestiižikaid ameteid on Bildtile pakutud välismaaltki. Näiteks valis USA mainekas uurimiskeskus Rand Corporation, kuhu kuulub ligi 1200 teadlast, Bildti mõni aasta tagasi esimese välismaalasena oma juhatuse liikmeks."On suur au kuuluda maailma säravaimasse mõttekeskusse ja olla seejuures esimene juhatuse liige väljastpoolt USAd," kommenteeris ta oma nimetamist.Oma juhatusse on ta värvanud ka Briti konsultatsioonifirma Montrose, mille juhatuse esimees on endine Briti välisminister Douglas Hurd. Aga samuti Londonis tegutsev Centre for European Reform ning Vene ajakiri Russia in Global Affairs. Venemaa eksperdina aitas ta muu hulgas hiljuti vahendada Vene Alfa grupi omaniku Mihhail Fridmani ja Rootsi valitsuse kontakte, kus püüti lahendada Alfa grupi ja Rootsi riigile kuuluva Telia Sonera tüli Türgi Turkcelli pärast.Kõigi nende tegevuste vahepeal tegi Bildt ka oma telesaadet "Lõuna Bildtiga". See oli TV8 programm, mille teemaks oli Euroopa poliitika.

Vahepeal, kui Bildt Rootsist eemal oli, kogus tema kunagine armutu kritiseerija Fredrik Reinfeldt riigimehetarkust ja tõusis Mõõdukate liidriks ning viis nad osavalt septembrivalimistel võidule. Oma kabinetti kokku pannes jahmatas ta nii Rootsi avalikkust kui Bildti tolle kutsumisega välisministriks. Reinfeldt tunnistas, et sõjakirves on maha maetud ja tema suhted Carl Bildtiga on jälle head.

"Usun, et olen pärast meie konflikti palju arenenud," ütles Rootsi uus peaminister. Ta tunnistab, et on viimasel ajal Bildtiga palju välispoliitikast rääkinud, ning hindab tema kogemusi ja oskust näha olukordi kaks-kolm sammu ette."Valitsusse kutsumine oli tõeline üllatus. Minu viimase aja side ametliku Rootsiga piirdus Rootsi-Soome Kultuuriinstituuti kuulumisega," tunnistas Carl Bildt.Lähtudes oma viimase aja kogemustest, möönis ta, et arvesse oleks tulnud ka majandusministri portfell. "Kuid see oleks viinud mu sisepoliitilisele areenile, ja endise peaministrina ei pea ma seda varianti heaks," ütles ta.Ühtlasi ta tunnistas, et pakkumise vastuvõtmine kujunes raskeks. "Mõtlesin, et pean selle tõttu nii paljudest huvitavateks kohustustest loobuma," ütles taas Rootsi poliitikasse astunud Carl Bildt.Et ka Mart Laar on otsustanud pürgida tagasi suurde poliitikasse, siis polegi väga võimatu, et kaks endist kolleegi ja head sõpra kohtuvad taas ühise laua taga nagu 90. aastate algul, kui õhus oli praegusest palju rohkem elektrit.

Ja ilmselt võlgnevad just nemad mõlemale rahvale lõpliku vastuse 1994. a Estonia katastroofist seni vastamata jäänud küsimustele.

Carl Bildt* 1979-2001 Rootsi parlamendi liige* 1986-1999 Rootsi Mõõdukate partei esimees* 1991-1994 Rootsi peaminister* 1995-1997 ELi esindaja endises Jugoslaavias ja esimene kõrge rahvusvaheline eriesindaja Bosnias* 1999-2001 ÜRO peasekretäri erisaadik Balkanil* 2001-2006 paljude firmade juhatuse ja mainekate rahvusvaheliste uurimiskeskuste liige* 2006- Rootsi välisministerAllikas: Äripäev