- OMX Baltic−0,45%300,92
- OMX Riga0,11%894,35
- OMX Tallinn−0,37%2 073,32
- OMX Vilnius0,01%1 201,24
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 806,93
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,82
- OMX Baltic−0,45%300,92
- OMX Riga0,11%894,35
- OMX Tallinn−0,37%2 073,32
- OMX Vilnius0,01%1 201,24
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 806,93
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas uppuja päästmine on uppuja enese asi?
Inimene on oma loomult kalkuleeriv egoist. Kuna enamasti on võimalik teha valikuid, eelistab ta üldjuhul ikka seda, mis endale kõige kasulikum. Egoismi vastand on altruism, mis tähendab omakasupüüdmatut tegutsemist teiste heaolu nimel. Puhtal kujul seda aga peaaegu ei esine. Üks põhjus on selles, et altruism ei sõltu vaid tegija tahtmisest. Oluline on nii võimalus abi anda kui ka ülejäänud inimeste arvamus. Üksik hunt ei taha ju keegi olla.
Võib-olla ei tohiks moraalselt inimeselt altruistlikkust üldse nõudagi? Ehk ongi hakkamasaamine igaühe isiklik probleem? End teiste inimeste heaks ohtu asetav altruist võib ju käituda moraalselt hästi, aga säärane eneseohverdus ei pruugi hoopiski olla kõigi inimeste jaoks kehtiv moraalne norm. Altruist teeb vabatahtlikult rohkem, kui peab, ja ületab sellega kohustuse piirid.
On ka palju näiliselt altruistlikke abistusaktsioone: suursponsor ei paku oma abi mitte omakasupüüdmatust aitamiskirest, vaid loodab tutvustada iseennast ning seeläbi suurendada turuosa. Heategevuslikel üritustel on peaaegu sama otstarve - osalejal on võimalik tõsta oma populaarsust, mille abil saab ligi nii mõnelegi hüvele. Tasuta lõunaid ei ole olemas ning igaüks peab seda arvestama.
Mida aga arvata inimesest, kes laevahuku korral loobub päästevestist võõra lapse kasuks? Kas ta on lihtsameelne unistaja, kelle teguviis pole lihtsalt mõistlik? Kas teo moraalne väärtus muutuks, kui tegemist oleks aitaja oma lapsega? Võib-olla on moraalne väärtus hoopiski olematu? Kui eeldada, et igaüks peabki enese eest ise hoolitsema, oleks viimane järeldus igati loogiline. Päästevestist loobuja näeks olukorda arvatavasti teisiti. Võimalik, et tema põhjendaks oma tegu sooviga tunda end hea inimesena, et ta saaks võimaliku pääsemise korral südametunnistuspiinadeta peeglisse vaadata. Sel juhul pole ilmselt tegemist täieliku omakasupüüdmatusega.
Aga võib-olla ütleks meie altruist, et teda juhtis hoopis eriline äratundmine. Et ta lihtsalt ei saanud teisiti, vähemalt mitte reetmata iseennast ja kogu arusaamist oma minast. Kui nii, oli otsus päästevestist loobuda juhitud tegutseja identiteedist. Viis, kuidas ja kellena inimene iseend mõistab, kujundab tema käitumist olulisel määral. Käitudes omakasupüüdmatult, jaatab ta tegelikult samal ajal iseennast kui altruistlikku inimest.
Viimases väites peitubki altruistliku käitumise tuum. Nõutav ei ole mitte eneseohverdus, vaid vastupidi - iseenesele kindlaks jäämine. Kuna keegi meist ei ela maailmas üksi, on teistega arvestamine voorus, mida kahtlemata arendada tuleb. Üleskutse olla veidi abivalmim võib paista naiivne. Tundub aga, et ajal, mil suvaline appikarje tänavalt ei pane turvauste taha sulgunuid vaat et võpatamagi, ei tee halba tuletada meelde võimalust kellegi teise jaoks tõepoolest kasulik olla, teisele midagi head teha.
Autor: Kadri Lutt
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele