Kui usaldada Soome ja Rootsi meediat, siis on Tallinki omanikud ja juhid saanud hakkama järgmiste vägitegudega: löönud baarimehe prillid puruks, ahistanud töötajat, sõimanud laevaperet oma teenriteks ning tagatipuks vallandanud vastuhakanud juhid. Ei ole just soliidne, härrased tallinklased. Eriti veel börsiettevõttele ja Eesti majanduse lipulaevale - nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

Äripäev leiab, et Tallinki juhtkond peab paluma vabandust mitte ainult oma töötajate, vaid ka avalikkuse ees.

Kogu loo kommenteerimise teeb raskeks see, et me tegelikult ei tea täpselt, mis toimus. Saame vaid eeldada, et meedias avaldatu vastab tõele - Tallink ei lükanud oma ametlikes teadetes süüdistusi ka ümber, vaid andis kuni väidetava e-posti teel töötajatele saadetud vabanduseni kaua aega sisutuid vastuseid.

Taustsüsteem, kus skandaal lahvatas, eeldab siiski kriitilist lähenemist infosse. Soomlased ja rootslased ei olnud sugugi meelitatud, et eestlased Silja Line'i ära ostsid, ja muretsejate esirinnas olid praegu rauda taguvad ametiühingud. Põhjuseks muidugi palgavaidlused ja Tallinki ähvardus laevad Soome ja Rootsi lipu alt ära viia. Ametiühingute varjatud agendat näitab see, et oma nõudmisele, et Tallinki juhtkond laevatöötajate ees vabandaks, pookis Rootsi meremeeste ametiliit osavalt juurde ka klausli, et Tallink peab kirjalikult loobuma igasugustest katsetest laevad Rootsi ja Soome lipu alt Eesti lipu alla viia. Seda võib nimetada juba väljapressimiseks.

Teiseks tuleb meeles pidada, et tegemist on erafirmaga. Ministrilt võib sellise käitumise eest tagasiastumist nõuda, aga eraettevõtte juhtidelt saab vaid selgitust ja vabandust oodata, kui tegemist pole just mõne seadusepügala alla käiva sammuga.

Teisalt ei saa lihtsalt kuidagi õigustada töötajatega ülbamist. Ettevõtte juhtimine pole juhi või omaniku ainus kohustus. Ta peab olema ka inimesena eeskujulik. Börsiettevõtte staatus ainult rõhutab seda.

Tallinki juhtide käitumine polnud üksnes kohatu, vaid ka ehmatav. Üks liigne pits ja kõrgendatud meeleolu, isegi viisakas palve omanikelt, et baar tunnike kauem lahti hoitaks, pole ühes kõrtsis midagi ebatavalist. Aga vägivallatsemine, töötajate alandamine lähevad kategooriasse, mida firmajuht endale lubada ei tohi.

Tallinki aktsiaid märkis üle 16 000 väikeaktsionäri, mis tähendab suurimat usalduskrediiti, mille Eesti ettevõte ealeski saanud on (Tõnis Oja kolumn, 31.07.06). Need väikeaktsionärid on teeninud ära vabanduse, sest laaberdavad ja ülbitsevad firmajuhid on seadnud riski alla ka nende investeeringud.

Autor: ÄP