• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Kuigi värviga katmine tuleb tellijale odavamalt kätte, ilmutab tsinkimise tasuvus ennast aastate möödudes, sest värv annab välioludes kergemini järele ning konstruktsioon vajab juba kümmekonna aasta pärast uut korrosioonitõrjet.
Kuumtsinkimisel saab metall üle 80 mikroni (2m) paksuse tsingikihi, millest aastas hävib vaid keskmiselt kaks mikronit. Tsingivannis 450 kraadini kuumutatud vedel tsink reageerib sellesse kastetud rauaga, moodustades selle pinnale ühise lahutamatu roostevaba seose, mis ongi kuumtingitud pinna vastupidavuse põhjus.
Kui tsingitud metalli näiteks naelaga kriimustada, asub tsink ise "haava" parandama. Värvitud metalli puhul asub vigastatud pinnale aga kiiresti rooste. Tsinkimise eelis on seegi, et kaitsekiht moodustub ka detaili õõnsustesse (näiteks torude sisemusse), samuti talub tsingitud teras kõrget temperatuuri, mistõttu on võimalik tsinkida kuumaveetorusid, katelde detaile jmt.
Hinnanguliselt tsingitakse Eestis alla poole ehituses kasutatavatest metallkonstruktsioonidest. Martinen ütleb põhjuse olevat selles, et kuumtsinkimise teenus on meil aastaid olnud üsna raskesti kättesaadav, seega ka vähekasutatav. "Ka tulevikukulude kokkuhoidmise tarkus on meile ikka veel võõras," lisab ta.
Ja kokkuvõttes sõltub kõik ehitise tellija teadlikkusest. Viimane aga püüab ehitamise hinda kõigi vahenditega võimalikult madalal hoida, vastupidavus on paraku teisejärguliseks tõrjutud. Sellepärast on ehituslike hankekonkursside põhiliseks sisuks valdavalt vähempakkumine - kes odavamalt suudab ehitada, see ka konkursi võidab.
"Eestis ehitatavate rajatiste garanteeritud eluiga oleks kordades pikem, kui mõistlikult kasutataks tsingitud konstruktsioone," tõdeb Leo Martinen. "See eeldab aga seda, et juba projektis oleks ette nähtud välistingimustes kasutatavate detailide tsinkimise nõue." Näiteks Põhjamaades lastakse isegi betooni armatuurrauad tsingivannist läbi.
Ehituskeemia ja -füüsika valdkonna materjale müüva OÜ TarmaTrade insener Alar Piirfeld tõdeb, et korrosioonikaitse näol on tegemist kaunikesti keerulise asjaga, mida Eestis ei valda õigupoolest keegi.
Piirfeldi sõnul on Euroopas korrosioonitõrje jaoks terve reeglikogumik, mis baseerub normil DIN EN ISO 12944. "Eestis ei teata sellest suurt midagi, inseneridel on ükskõik, kui hästi või halvasti on mingi konstruktsioon rooste eest kaitstud," nendib Piirfeld.
Ta lisab, et ega tsink ole iseenesest veel mingi imerohi, ka seda on vaja korrosiooni eest kaitsta.
"Tsingi kaitsmiseks on Duplex-süsteemid," selgitab Alar Piirfeld. "Tean seda teemat, aga pole olnud vajadust seda selgeks õppida, kuna Eesti ehituses korrosioonikaitsevahendite (ma mõtlen siin tõsiseid vahendeid) turg peaaegu puudub ning materjalide ostjaid ei ole."
Piirfeld toob näite: "Kui Eesti otsingumootorisse sisse tippida - DIN EN ISO 12944 (euroliidu norm, kus on kirjas nõutavad kasutuskohad, kihipaksused, menetlused, materjalid jne) - ei leia internetist midagi olulist ega asjassepuutuvat." Piirfeldi sõnul on laevaehitus ainuke koht, kus sellele natukene tähelepanu pööratakse, kuigi ka seal on see tingitud peaasjalikult Lääne inseneride ettekirjutustest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele