Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ootab
riigilt läbimõeldud ja järjekindlat palgapoliitikat. Esimese sammuna võiks
valitsus juba uuest aastast tõsta riigiteenistujate madalaima astmepalga 4050
kroonini, lähtudes EAKLi ettepanekust.
“Siis on lihtsam jõuda nii 25000kroonise keskmise palgani kui ka Euroopa viie jõukama riigi hulka,” leiab EAKLi esimees Harri Taliga. “Tulevikku suunatud lubadusi on kerge anda, aga inimesele läheb rohkem korda see, milline on ta sissetulek täna, mitte helesinine tulevik.”
Töötajaile tagavad tõelise palgakasvu ainult palgalepped. EAKL ja valitsusdele shy;gat shy;sioon on sõlminud küll eelkokkuleppe, mille kohaselt tõusevad järgmisel aastal mitmete riigiametnike kategooriate palgad ning vähemalt 12,2 protsendi võrra suurenevad riigiasutuste palgavahen shy;did, ent valitsus keeldus eelkokkuleppega tagamast päästeametnike 7500kroonist miinimum shy;palka ja vanglaametnike palgatõusu.
Tegeliku elatustaseme tõusu tagab ainult palga alammäärade kehtestamine kõigil elualadel. Eesti eesmärk peab olema just keskmisest madalamate palkade tõstmine, sest meie palgalõhe on suurim Euroopa Liidus. “Keskmine palk on statistiline näitaja, mida veavad ülespoole tippude kõrged palgad ja siin me Euroopast eriti maha ei jää,” rõhutas Taliga. “On aabitsatõde, et kahe kolmandiku töötajate töötasu jääb kõikjal ja alati keskmisest väiksemaks.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimati sõlmisid ametiühingud ja valitsus riigiteenistujate palgatõusu kokkuleppe 2001.aastal, kuigi EAKL on seda taotlenud igal aastal. “Parim kinnitus sellele, et poliitikute luba shy;dustel on kate, on palgalepete sõlmimine juba täna. EAKL ootab valitsuselt allkirja riigitee shy;nis shy;tujate pal shy;galeppele, samuti tõhusaid samme, mis soodustavad palgaläbirääkimisi ja sotsi shy;aal shy;part shy;nerlust nii avalikus kui erasektoris,” märkis ametiühingujuht.
Riigiteenistujate palgaküsimused on üheks teemaks ka tänasel EAKL ja Keskerakonna esin shy;da shy;jate kohtumisel.