Ettekande läbivaks ideeks oli visioon tuleviku Tallinnast kui inimsõbralikust, säästvast ning rohelisest linnast. Jüri Ratas ei andnud kätte juhiseid, küll aga arutles võimalike arengute üle linnas.

Konkreetse ideena käis linnapea välja ettepaneku, et aastal 2052 võiks Tallinn uuesti, sedakorda koos Helsingiga, korraldada rahvusvahelised suveolümpiamängud.

Kajama jäi mõte Tallinnast kui ühest Euroopa juhtivast rohelist mõtteviisi kandvast linnast. Jüri Ratas: „Transpordivahendite liiklusvood linnas on tasakaalustatud. Ummikuid aastal 2050 ei eksisteeri. Linnas ringiliikumine on kiire ja kerge tänu integreeritud ühistranspordisüsteemile ja uut tüüpi sõiduvahenditele. Nii kõrghoonete kui eramajade katused on kaetud muruga, kõikjal võib näha rippaedasid ning oluliseks tööstusharuks on muutunud jäätmekäitlus. Lisaks ei leia tulevikulinnast enam ei kaubaronge ega kõrvulukustavaid lennukeid."

Aastaks 2050 on Tallinnast saanud intellektuaalse vara- ja kaubaliikumise sõlmpunkt Aasia ning Euroopa vahel. Võtmesõnaks saab siinkohal see, millele inimesed sel ajal oma raha kulutavad. Pole võimatu, et rahaühikuna on selleks ajaks ka Eestis käibel eko - Euroopa teadlaste poolt välja käidud tõeline keskkonnasäästliku ühiskonna valuuta.

Linnapea sõnul kajastuvad muutused mitte ainult linna välisilmes, vaid ka inimestes. Tänane individualistlik ellusuhtumine asendub Ratase sõnul kodanikualgatuse ning ühtekuuluvustundega.

Laulupidude sümbol - Lauluväljak - on saanud linnaelanike aastaringseks atraktiivseks külastuskohaks ja kultuuriürituste toimumispaigaks. Naljatledes käis linnapea välja nägemuse: „Ma ei kahtlegi, et jätkuvalt nooruslik Robbie Williams annab siin 2050. aasta suvel oma maailmaturnee raames Põhja-Euroopa ainsa kontserdi”.

Jüri Ratas tõdes, et rääkides aastast 2050, on see nagu ekskurss julgete mõtete maailma: „Võttes täna vastu julgeid otsuseid ja vältides poliitilisi vaidlusi, pikeneb perspektiiv, millega võime arvestada”.